ESCO-ga sidumine

Eesti oskuste registri sidumine ESCO klassifikaatoriga

ESCO (European Skills, Competences, Qualifications and Occupations) on Euroopa Komisjoni loodud mitmekeelne klassifikaator, mis kirjeldab ühtsel viisil ameteid, oskusi, kompetentse ja kvalifikatsioone.

ESCO eesmärk on parandada Euroopa tööturu toimimist, toetada tööjõu vaba liikumist ning võimaldada eri riikide infosüsteemide koostalitlusvõimet. Ühtse terminoloogia puudumine raskendas varem tööpakkumiste ja kandidaatide oskuste automaatset võrdlemist ning rahvusvahelist töövahendust. ESCO pakub standardset ühist keelt, mille abil saab kirjeldada töökohti ja oskusi võrreldaval kujul kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.  

ESCO-t kasutatakse eelkõige töövahenduses, karjäärinõustamises, haridusvaldkonna arendamises ja oskuste analüüsis. Klassifikaator on tihedalt seotud Euroopa tööturu infosüsteemidega, sealhulgas EURES-e portaaliga, kus see võimaldab automaatset sobitamist tööpakkumiste ja tööotsijate profiilide vahel. Lisaks kasutatakse ESCO-t riiklikes oskuste ja ametite klassifikatsioonides võrdlusena või riiklike registrite ühendamiseks Euroopa tasandi süsteemidega. Kuna ESCO on kättesaadav paljudes keeltes ja sisaldab rikkalikku metaandmestikku, aitab see ületada keelebarjääre ning parandada andmete võrreldavust ja analüüsitavust kogu Euroopa tööturul. 

1. ESCO ja riiklikud süsteemid 

ESCO rakendamine Euroopa tööturu infosüsteemides on seotud õigusliku raamistikuga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/589 ja rakendusotsuse (EL) 2018/1021 kohaselt peavad liikmesriigid kas võtma ESCO oma riiklikes süsteemides aluseks või siduma riiklikud klassifikaatorid ESCO-ga, et tagada andmete ühildamise võimalus Euroopa tasandil.  

Eesti otsustas luua oma klassifikaatori järgmistel põhjustel.   

• ESCO-s on ligi 14 000 oskust, mis on igapäevasel kasutamisel paljude osapoolte jaoks hoomamatu.  
• ESCO-s on palju sisult kattuvaid kirjeid – samatähenduslikku oskust on kirjeldatud mitme valdkonna oskusena. 
• ESCO arendus on keeruline ja aeganõudev. Klassifikaatori täiendamine on aastatepikkune ja kogu Euroopa vajadusi kalkuleeriv tööd.   

Eesti oskuste klassifikaator põhineb ESCO elementidel, kuid on kohandatud vastavalt meie riigi vajadustele, pakkudes ajakohastatud, kultuurispetsiifilist, regionaalseid eripärasid arvestavat andmestikku. 

Eesti oskuste registri sidumine ESCO oskuste klassifikaatoriga tähendab, et Eesti oskused seotakse Euroopa ühise oskuste loeteluga ühtsel ja arvutitele arusaadaval viisil. Selle eesmärk on, et erinevad infosüsteemid saaksid omavahel paremini andmeid vahetada, oskusi oleks võimalik rahvusvaheliselt võrrelda ning tööpakkumisi, õpivõimalusi ja inimeste oskusi saaks automaatselt paremini kokku viia.  

Sidumine ei muuda ega asenda Eesti oma klassifikatsiooni, vaid loob seosed Eesti ja Euroopa mõistete vahel. ESCO toimib seejuures ühise võrdlusalusena, mille kaudu saab omavahel siduda eri riikide ja valdkondade oskuste klassifikaatoreid.

2. Sidumise ettevalmistamine

Sidumine viiakse läbi Euroopa Komisjoni hallatavas veebipõhises keskkonnas “ESCO mapping”, mis on loodud riiklike klassifikaatorite ühendamiseks ESCO-ga. See võimaldab sirvida ja otsida mõisteid, vaadelda nende hierarhilisi seoseid, kasutada filtreid ning saada automaatseid vastesoovitusi. Samuti saab keskkonnas luua, muuta ja hallata sidumise seoseid (vt täpsemalt p 3), lisada kommentaare ning eksportida tulemused tabeli kujul edasiseks kasutamiseks. Keskkonna kasutamine eeldab EU Login kontot ning vastavaid juurdepääsuõigusi. Iga sidumisprojekt ühendab kaks klassifikatsiooni: lähteklassifikatsiooni, mille mõisteid seotakse, ja sihtklassifikatsiooni, milleks on ESCO.  

Enne töö alustamist analüüsitakse riikliku oskuste registri ja ESCO klassifikaatori struktuuri, mõistetüüpe ja kasutusloogikat. Oluline on tagada ühtne arusaam sellest, milliseid mõisteid käsitletakse oskustena ning millised mõisted kuuluvad teiste kategooriate alla, nagu teadmised, tööülesanded või kompetentsid. Oskuste sidumine on oma olemuselt analüütiline ja osaliselt subjektiivne protsess, mida mõjutavad eri klassifikaatorite ülesehitus, valdkondlik ja piirkondlik kontekst ning mõistete kasutuspraktika. 

3. ESCO-ga sidumine 

Sidumine toimub üksikute mõistete tasandil. Iga riikliku registri oskuse jaoks otsitakse ESCO-st sisuliselt kõige paremini vastav mõiste. Võrdlus ei põhine üksnes mõiste nimetusel, vaid arvesse võetakse kogu kättesaadav teave, sealhulgas kirjeldused, alternatiivsed terminid, hierarhilised suhted ja kasutuskontekst. Sama nimetusega mõisted võivad eri klassifikaatorites tähendada erinevaid oskuseid, mistõttu ei tugineta sidumisel ainult terminile.  

Seose loomiseks tuleb valida sihtklassifikatsioonist sobiv ESCO mõiste, kasutades sirvimist, otsingut või automaatseid soovitusi. Keskkond pakub võimalikke vasteid, kuid lõpliku otsuse teeb sidumise teostaja.  

Sidumise käigus määratakse mõistetevahelise seose tüüp, mis väljendab mõistete ulatuse ja sisu kattuvust. Seos võib näidata täielikku vastavust (exact match), kitsamat (more specific than) või laiemat (more general than) ulatust või osalist kattuvust (close match). Selline lähenemine võimaldab säilitada semantilise täpsuse ka juhul, kui otsene üks ühele vaste puudub. 

Kvaliteedi tagamiseks on soovitatav teha sidumine kahes suunas: riiklikust klassifikatsioonist ESCO-sse ning ESCO-st riiklikku klassifikatsiooni. Selline kahesuunaline sidumine võimaldab tuvastada vastuolusid ja parandab tulemuste usaldusväärsust. Oskuste puhul ei ole täielik vastavus alati võimalik, kuna eri klassifikaatorid ei hõlma samu oskusi ega sama detailsuse astet; riiklik oskuste register on vajalik just selleks, et kirjeldada tööturu ja haridussüsteemi vajadustele vastavaid oskusi riigispetsiifilisel, piisavalt täpsel ja ajakohasel kujul, mida rahvusvahelised klassifikaatorid ei pruugi täielikult katta. 

4. Pidev protsess 

Sidumine on pidev protsess, kuna nii riiklik oskuste register kui ka ESCO arenevad ajas. Seetõttu tuleb vastavust regulaarselt ajakohastada, luua uusi versioone ning lisada puuduvaid mõisteid.  Selleks, et tagada kõikides liikmesriikides ühtne ja võrreldav andmebaas, peab iga liikmesriik siduma oma oskuste registri kõikide ESCO versioonidega (1.0.9, 1.2.0 jne). 

Sidumise tulemusena tekib riikliku oskuste registri ja ESCO vahel standardne vastavus, mis võimaldab kasutada riiklikku oskuste andmestikku rahvusvahelises kontekstis, toetab automaatset sobitamist tööpakkumiste ja oskuste vahel ning parandab andmete koostalitlusvõimet, säilitades samal ajal riikliku klassifikatsiooni eripära ja detailsuse. 

Tehniliselt vormistatakse sidumine standardsetes masinloetavates tabelites, mis kirjeldavad, kuidas ühe klassifikatsiooni mõisted vastavad teise klassifikatsiooni mõistetele. Tabelid sisaldavad nii projekti metaandmeid kui ka iga seose kirjeldust ning võimaldavad automaatset andmetöötlust. Euroopa tööturu infosüsteemides kasutatakse selliste tabelite esitamiseks CSV-vormingut UTF-8 kodeeringus. 

ESCO-ga sidumise tabeli saab alla laadida siit.