Korduma kippuvad küsimused
1. Mis on oskuste süsteem?
Eestis on käimas Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud ning Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav projekt „Kutsesüsteemi reform“, mille kolme arendusetapi tulemusena valmib terviklik Eesti oskuste süsteem ehk Eesti oludega arvestav oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise tööriist. Selle eesmärk on pakkuda ühtset lähenemisviisi tööjõu arendamiseks, parandada tööalast liikuvust ja viia tööjõu võimekus vastavusse tööturu vajadustega.
2. Milliseid mõisteid oskuste süsteemis kasutatakse?
Oskustest rääkides kasutatakse mitmesuguseid mõisteid, millest paljude definitsiooni üle on maailmas vaieldud juba aastaid või aastakümneid, ent täit üksmeelt pole suudetud saavutada, kuna sageli on tegemist osaliselt kattuvate mõistetega ja selgeid piire nende vahel on raske tuvastada. Sellest hoolimata on oskuste süsteemi luues tulnud teha valikuid ja kokkuleppeid. Need ei pruugi olla ideaalsed ja igas olukorras rakendatavad, kuid aitavad ehk siiski suuremat selgust luua. All on tähestikuline loetelu põhilisematest mõistetest, millest oskuste teemal rääkides üle ega ümber ei saa.
Amet (occupation) – sarnaste ülesannete ja kohustustega tööde kogum, mille tegemiseks kasutatakse kindlaid teadmisi ja oskusi ning mille eesmärk on elatise teenimine ja/või ühiskondliku panuse andmine. (Allikas: Ametite klassifikaator 2008)
Ameti oskusprofiil (occupational skills profile) – töömaailmas vajalike oskuste kokku lepitud komplekt konkreetses ametis või kutse grupis töötamiseks.
Ametiprofiil (occupational profile) – Oskuste Kompassis esitatud konkreetse ameti või kutse grupi üldistatud kirjeldus ja oskuste komplekt, millele on võimaluse korral lisatud tööturgu peegeldavad statistilised andmed.
Ametite kataloog (catalogue of occupations) – Oskuste Kompassis kirjeldatud ametite tähestikuliselt järjestatud kogu.
Digioskus (digital competence, digital skill) – suutlikkus lahendada digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil. (Allikas: Digipädevuse sõnastik)
Erioskus (special skill) – kindlas ametis või valdkonnas rakendatav oskus, mille omandamine eeldab spetsiifilist koolitust, kogemusi või eriteadmisi. (Allikas: Oskuste süsteemi metoodika)
Ettevõtlikkusoskus (entrepreneurship skill) – oskus märgata võimalusi, olla loov ja algatusvõimeline, võtta arukaid riske ning luua majanduslikku, sotsiaalset või kultuurilist väärtust. (Allikas: EntreCompi raamistik)
Isiklik oskusprofiil (personal skills profile) – indiviidi hariduse, töö või muu tegevuse käigus omandatud isiklik oskuste pagas.
Kutse ehk kutsekvalifikatsioon (occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. (Allikas: Kutseseadus)
Kutse grupp (occupational group) – Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR) ühte gruppi kuuluvad eri taseme kutsed.
Kvalifikatsioon (qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. (Allikas: Kutseseadus)
Lisaoskused (additional skills) – Oskuste Kompassis kirjeldatud konkreetses ametis kasuks tulevad või kutse grupi kõrgematel tasemetel vajalikud oskused.
Mikrokvalifikatsioon (microqualification) – täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. (Allikas: Täiskasvanute koolituse seadus)
Oskus (skill) – sihipärase tegevuse planeerimise ja elluviimise võime. (Allikas: Riikliku õppekava arendamise kontseptsioon. Cit. OSKA "Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ning tulevikuvajadus")
Oskuste klassifikaator (skills taxonomy) – oskusvaldkondade ja -rühmade hierarhiliselt struktureeritud süsteem. (Allikas: Tööelu üldoskuste klassifikatsioon jatulevikuvajadus)
Oskuste register (skills registry) – Oskuste Kompassis kirjeldatud oskuste hierarhiliselt struktureeritud kogu.
Roheoskus (green skill) – inimtekkelise keskkonnamõju vähendamist ning kestlikkust, säästlikkust ja efektiivsust otseselt toetav oskus.
Teadmine (knowledge) – mõistetud, omandatud ja kinnistatud tõdede, printsiipide või teabe kogum, mis on kasutatav mingiks tegevuseks või ülesande täitmiseks. (Allikad: CEDEFOP, Haridussõnastik)
Vajalikud oskused (obligatory skills) – Oskuste Kompassis kirjeldatud konkreetse ameti või kutse grupi ülesannete täitmiseks vältimatult vajalikud oskused.
Üldoskus (transferable skill) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalik eeldusoskus, mis on ülekantav kõikidele või paljudele töömaailma valdkondadele. (Allikas: Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus)
3. Mis on Oskuste Kompass?
Oskuste Kompass on peamiselt kutsestandarditele, OSKA uuringutele ning Euroopa oskuste ja ametite klassifikaatorile ESCO toetuva Eesti oskuste süsteemi ehk oskuste kirjeldamise, nende vajaduse prognoosimise ja kutsete tunnustamise terviksüsteemi veebitööriist, mis aitab kümnete töövaldkondade, sadade ametite ja tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning teadlikumaid karjääriotsuseid teha.
Oskuste Kompassi looja ja haldaja on SA Kutsekoda ning arendustööd rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.
Kui soovid rohkem teada, loe kõigest lähemalt altpoolt.
4. Miks on Oskuste Kompass loodud?
Juba mõnda aega ei defineerita töötajaid enam üksnes selle järgi, mis ametit nad peavad või kus nad õppinud on, vaid aina rohkem ka selle järgi, mida ja mis tasemel nad teha oskavad. See on kergitanud üles vajaduse töömaailmaga – täpsemalt töömaailmas peetavate ametitega – seotud oskusi paremini kirjeldada, hinnata ja nende tulevikuvajadust prognoosida.
Selle ülesande täitmiseks puudus senini üleriigiline oskuste register, kus oskuste kohta käiv teave oleks süstematiseeritud. Sellise tervikliku andmestiku puudumine tõi kaasa olukorra, kus oskustega seotud tegevused olid ebatäpsed, ajamahukad ja mitteautomatiseeritavad. Eesti töömaailma vajadustele keskendunud oskuste süsteem, mille veebitööriist on Oskuste Kompass, pakub oskuste kirjeldamisel ja nende ametitega seostamisel nn ühist keelt, mille tulemusel saavad kõik huvigrupid võimaluse rääkida kutsetest ja ametitest ka neis vajalike oskuste kaudu nii, et kõik pooled asjast ühtmoodi aru saaksid. Tänu uuele registrile muutuvad oskustega seotud tegevused (nt töökuulutuste, CV-de, ametijuhendite jms kirjutamine) nüüdsest paindlikumaks, ressursse säästvamaks ja automaatsemaks.
5. Kes on Oskuste Kompassi loonud?
Oskuste Kompassi vastutav looja ja haldaja on SA Kutsekoda. Heade partneritena on kaasatud olnud eeskätt Haridus- ja Teadusministeerium ning Töötukassa. Sisu loomisel on seni tehtud koostööd ka hulga ekspertidega paljudelt tegevusaladelt (mh nt Eesti Politsei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Kaitseressursside Amet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool jm) ning loodame, et tulevikus laieneb koostööpartnerite ring veelgi.
6. Kellele on Oskuste Kompass loodud?
Oskuste Kompass on loodud kõiki tööalast tulevikku kujundavaid inimesi ja nende toetajaid (sh lapsevanemaid) silmas pidades.
Õpilase jaoks, kes tööturule esmakordselt sisenemas, on Oskuste Kompass koht, mis aitab saada esmast ülevaadet äärmiselt kirjust töömaailmast ning tekitada arusaamist enda jaoks atraktiivsetest ja sobida võivatest ametitest.
Tööandjad saavad oskuste registri abil koostada ametis vajalike oskuste nimekirja ning üheselt mõistetavaid töökuulutusi ja ametijuhendeid.
Töökohta vahetaval tööotsijal (sh karjääripöörajal) aitab see oma olemasolevaid oskusi hinnata (näiteks CV tarbeks isiklikku oskusprofiili koostada), oskuste alusel end pakutavate ametikohtadega sobitada ning vajaduse korral koolitus- ja ümberõppesoovitusi saada.
Karjäärispetsialistid ja -nõustajad saavad Oskuste Kompassi abil koostada ülevaate kliendil olemasolevatest ja arendamist vajavatest oskustest, et paremat koolitus- ja karjäärinõu pakkuda;
Haridustöötajad ja koolitajad võivad oskuste registrile toetudes hõlpsamalt õppe- ja koolituskavu koostada, õpiväljundeid sõnastada ning õppureid karjäärivalikutes toetada ja suunata.
Töö- ja haridusvaldkonna kujundajad saavad Oskuste Kompassis esitatud andmeid kasutada nt kutsestandardite, kompetentsimudelite või uuringute koostamiseks.
7. Millist probleemi Oskuste Kompass lahendab?
Oskuste süsteemiga, mille tööriist Oskuste Kompass on, püütakse lahendada päris mitut probleemi, millega Eesti tööturg ja haridussüsteem varem igapäevaselt silmitsi seisis.
Esmajoones on Oskuste Kompass loodud abistama karjäärispetsialiste, kel puudus varem süsteemne oskuspõhine tööriist oma klientide aitamiseks. Oskuste Kompassi abil saavad nad anda oma klientidele adekvaatset ja ajakohast infot tööturul nõutud ametitest ja nendega seotud oskustest.
On terve rida valdkondi, kus tööjõupuudus on kriitiline (nt haridus, inseneeria, tervishoid jm), ent vajaliku oskuskomplektiga inimesi on raske leida, isegi kui soovijaid on palju. Oskuste Kompass aitab välja selgitada, millised oskused tööst huvitatud inimesel soovitud ametis nõutud komplektist veel puudu on (nn oskuste lõhe), ning leida võimalusi koolitusteks ja täiendõppeks, et viia oma oskused tööturu nõudmistega vastavusse.
Varem oli keeruline saada head ülevaadet selle kohta, kus koolis ja millisel õppekaval huvipakkuvat ametit õppida saab. Oskuste Kompassi ametiprofiilid sisaldavad infot nii õppimisvõimaluste kohta kui ka linke asjakohastele kutsestandarditele ja OSKA uuringutele. Nii on kogu ametit puudutav info ühes kohas koos ning vajaliku teabe leidmine oluliselt lihtsam ja kiirem.
Sisuliselt sama ametit nimetatakse sageli erinevalt (nt sekretär, juhiabi, büroojuht, bürooassistent, kontorihaldjas jpm võivad kõik tähendada samade tööülesannetega inimest), aga teisalt võivad sarnaselt nimetatud ametis täidetavad ülesanded olenevalt organisatsioonist ka arvestataval määral erineda. Oskuste Kompass pakub võimaluse kõnelda ametitest oskuste abil, nii et kõik osapooled asjast ühtmoodi aru saaksid.
Tööandjatel on tihti keeruline tuvastada, millistel kandidaatidel on täitmist vajava ametikoha jaoks sobivad oskused. Oskuste Kompassi abil saab kandidaat luua oma oskustest selge ja üheselt mõistetava nimekirja ning anda oma oskuste taseme kohta ka indikatiivse hinnangu, mida tööandja saab värbamisel arvestada.
Enamasti puudub tööandjatel ülevaade oma töötajate tegelikest teadmistest ja oskustest. Oskuste Kompassi abil on võimalik välja selgitada, millises valdkonnas on töötajate koolitusvajadus kõige suurem, ning võimaldab seeläbi paremini täienduskoolitusi planeerida.
On palju koolilõpetajaid, tööturult pikalt eemal olnuid (sh vanemapuhkusel viibinuid), senise ametiga rahulolematuid jm inimesi, kes vajavad abi ja suunamist ametivalikul nii esimest korda tööturule sisenedes kui ka karjääris kannapööret tehes. Oskuste Kompassi sisse on ehitatud ametisoovitaja moodul, mis aitab ummikseisust üle saada, võttes inimesele potentsiaalselt sobida võivaid ameteid pakkudes arvesse tal juba olemasolevaid oskusi, tema haridustaset, juurde õppimise valmidust, eelistatud töökeskkonda ning meelepärase töö iseloomu.
Selleks et tööturul oleks piisavalt ja õigete oskustega tööjõudu, peab haridussüsteem tööturu vajadustega arvestama ning nõudmistele vastava tööjõu välja koolitama. Õppekavade väljatöötajad saavad oma õpiväljundeid kirjeldades kasutada Oskuste Kompassi sees olevat oskuste registrit, et viia oma õppekavad tööturu ja õppijate ootustega paremasse kooskõlla ning tagada, et kõik pooled saavad õpetatavatest oskustest ühtmoodi aru.
8. Millest Oskuste Kompass koosneb?
Oskuste Kompass on jaotatud neljaks alamleheks: oskused, ametid, töövaldkonnad ja Minu valikud.
8.1. Oskused
Oskuste alamleht sisaldab Eesti tööturu vajadustega kohandatud oskuste registrit, milles on esitatud üle 4800 oskuse, kuid see arv kasvab ajapikku. Aastaks 2029 on oskusi registris eelduslikult juba pea kaks korda rohkem.
Oskuste registriga taotletakse kõikehõlmavust ja terviklikkust, mis tähendab, et eesmärk on lõpuks ära kirjeldada kõik töömaailmas kasutatavad oskused, vältides seejuures nende sisulist kattumist. Teisalt tuleb meeles pidada, et kuna oskus on oma olemuselt abstraktne konstrukt, siis on selgeid piire eri oskuste vahele sageli võimatu tõmmata ja osaline mõtteline kattuvus nende vahel on teatud juhtudel vältimatu.
8.1.1. Oskuste registri ülesehitus
Oskused on registrisse kantud hierarhilises struktuuris neljal tasandil suunaga üldiselt üksikule, st iga järgmise tasandi oskus on järjest täpsem ja spetsiifilisem:
1. tasand – oskusvaldkond (main area of skills)
2. tasand – oskusrühm (group of skills)
3. tasand – põhioskused (core skills)
4. tasand – alamoskused (granual level of core skills)
Näiteks 1. tehnilised oskused > 2. projekteerimine > 3. maastiku projekteerimine > 4. haljasala projekteerimine
Niisugune taksonoomia võimaldab oskusi paremini süstematiseerida, neist paremat ülevaadet saada ning lihtsustab nende haldamist ja otsimist. Samas tuleb arvestada, et valikuid ja võimalusi oskuste tasanditele paigutamiseks on palju ning üht domineerivalt parimat asukohta igale oskusele tihti ei olegi. Oskuste paigutus registris on üks võimalus paljudest. Kui vajalikku oskust näiteks ühest oskusvaldkonnast ei leia, tuleks seda otsida teistest. Seda asjaolu tasub arvestada eriti just külgmenüü abil oskusi otsides.
8.1.2. Oskuste detailivaate andmeväljad
Klõpsates Oskuste Kompassis mõne oskuse nimetusele, avaneb selle oskuse detailivaade, mis sisaldab järgmisi infovälju.
Oskuse kirjeldus on ühe- kuni kahelauseline selgitus selle oskuse põhiolemusest (vt täpsemaid kirjeldamispõhimõtteid peatükist 8.1.3).
Alamoskuste sektsioon sisaldab linkloetelu täpsematest oskustest, mis asetsevad oskuste hierarhias kõnealusest oskusest granulaarsemal tasandil.
Sektsioon Ametid, kus seda oskust on vaja sisaldab linkloetelu kõikidest ametitest, millele see konkreetne oskus on märgitud kui vajalik oskus. Ameteid, millele kõnealune oskus on märgitud kui lisaoskus, siit loetelust ei leia.
Lisainfo väljalt leiab oskuse unikaalse identifitseerimisnumbri (UUID) ja lingitud seose ESCO oskusega koos sealse oskuse nimetusega.
Nagu öeldud, on oskuste grupeerimiseks ja struktureerimiseks võimalusi rohkem kui üks. Kui üldiselt on oskused registris jaotatud hierarhilisse struktuuri oskusvaldkondade järgi, siis osa oskusi moodustavad ka väiksemaid omaette temaatilisi kobaraid. Niisugustel oskustel on küljes üks või mitu teemaviidet, mis kajastuvad oskuse detailivaates Teemade all. Praegu on kasutusel viis teemaviidet: üldoskus, digioskus, roheoskus ja ettevõtlikkusoskus, kuid teemade arv pole piiratud ja vajaduse korral saab teemaviiteid juurde teha.
Soovi korral on võimalik kõnealune oskus enda jaoks ära märkida ning oskuse rakendamist ka enda seisukohast hinnata. Arvestama peab aga, et ametisoovitustes oskustele antud hinnanguid arvesse ei võeta! Märgitud ja hinnatud oskused kajastuvad alamlehel Minu valikud.
8.1.3. Oskuste kirjeldamise põhimõtted
Ühtluse saavutamiseks ja otsingu lihtsustamiseks on oskuste registrisse valimisel ja sõnastamisel püütud lähtuda kindlatest põhimõtetest.
Oluline on oskuse funktsioon ehk rakenduslik eesmärk ja valdkonnaülesus, mitte kasutuskontekst. See tähendab, et ideaalsel juhul on oskus kirjeldatud nii, et see kehtiks võimalikult paljude ametite kohta võimalikult paljudes töövaldkondades. Näiteks probleemide lahendamise oskus peab olema nii õpetajal, politseinikul kui ka tippjuhil valdkonnast sõltumata. (Valdkonnaülesuse põhimõte pole siiski rakendatav paljude 3. ja 4. tasandi väga spetsiifiliste oskuste puhul, nagu nt triaaži tegemine või keevitamine.)
Oskused ei ole teadmised. Niisiis ei tasu siit otsida selliseid fraase nagu keskkonnasäästlikkuse põhimõtted, Euroopa Liidu õigus või kemikaalide käitlusnõuded. Neid on käsitletud teadmistena, mille kohta hetkel eraldi register küll puudub, kuid mida on kajastatud loeteluna konkreetse ameti kirjeldustes väljal „Põhiteadmised“.
Oskused on sõnastatud üldjuhul mine-lõpulisena (nt planeerimine, ergonoomiline töötamine, ürituste sisuline korraldamine), harvem ka oskus-lõpulisena (nt eneserefleksioonioskus, puhkamisoskus, sosintõlke oskus).
Oskuste kirjeldused on sõnastatud täislausena, mis algab mõne aktiivse tegusõnaga (v.a sõna oskab). Võimaluse korral on välditud oskuse seletamist sama sõnatüve kaudu. Näiteks Viipekeele oskuse kirjeldus ei alga mitte sõnadega Oskab viipekeelt ..., vaid sõnadega Kasutab suhtlemisel /.../ käemärgisüsteemi.
Ehkki kasutajale oskuste sünonüüme ei kuvata, on paljudel oskustel otsingu hõlbustamiseks sünonüümid taustal siiski olemas. Seejuures ei ole sünonüümidele seatud väga kindlaid reegleid ning veaohtlike sõnade juurde on tulemuslikuma otsingu eesmärgil lisatud ka grammatiliselt ebakorrektseid kirjapilte. Näiteks digikommunikatsioonioskusel on järgmised sünonüümid: e-kirja koostamine, e-mail'i koostamine, emaili koostamine, emeili koostamine, e-meili koostamine, digikeskkondade kasutamine, digikeskonna kasutamine. Osa neist on grammatiliselt korrektsed, osa aga mitte.
Oskuste registrist võib leida ka viiteid isiksuseomadustele, mis on teisendatud oskusteks (nt täpsus > täpne töötamine; sihikindlus > eesmärkide saavutamine; vastutustundlikkus > vastutuse võtmine jne). Sellisel juhul ei näe kasutaja isiksuseomadust küll oskuse nimetuses ega ka kirjelduses, ent otsida saab selle järgi siiski, kuna see on sisestatud isiksuseomadusena sünonüümide hulka.
Iga oskust on registris vaid üks. Ehkki on terve hulk oskusi, mis sobiksid oma olemuselt mitmesse oskusvaldkonda või -rühma, on dubleerimise vältimiseks tehtud siiski valik ja paigutatud see kusagile, kus see tundub kõige asjakohasem.
8.2. Ametid
Ametite alamlehele on koondatud üle 450 Eesti tööturu jaoks kõige olulisema ametiprofiili, võttes arvesse Haridusportaalis, Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetris ja pildipõhises karjäärinõustamisvahendis Jobpics kajastatud andmeid. Ametite kirjeldamise töö aga jätkub ja lähiaastate jooksul on oodata ametiprofiilide arvu kahekordistumist.
8.2.1. Ametite valimise põhimõtted
Seni kirjeldatud ametiprofiilide valikul on jälgitud, et ametikirjeldusi oleks karjääriredeli igalt pulgalt (nii liht- ja oskustöölisi, keskastme spetsialiste kui ka tippjuhte) ning kõigist töövaldkondadest. Seejuures on eelistatud olnud ametid,
millest on tööturul suur puudus (nt õde, hooldustöötaja, eripedagoog);
milles hõivatute arv on suur (nt müüja-klienditeenindaja, õpetaja, assistent);
milles on oodata hõivatute arvu olulist kasvu (nt insenerid, meditsiinitöötajad, IT-ga seotud ametid);
mis sobivad suurema tõenäosusega ka tööturu mõistes ebasoodsas olukorras olevatele inimestele (nt vaimse või füüsilise puudega inimesed);
millel on olemas kehtiv kutsestandard.
Ameteid, mis neile kriteeriumitele ei vasta, kajastatakse tulevikus.
Ametite puhul, mis kuuluvad samasse kutse gruppi ja mis on grupi sees oma olemuselt piisavalt sarnased, et neid koos kirjeldada, on ametiprofiili loomisel eelisjärjekorras kirjeldatud kas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) a) madalaima taseme amet, mis kajastab kõige paremini kutse gruppi sisenemisel vajalikke oskusi, või b) n-ö põhitaseme amet, mis iseloomustab kogu kutse grupis tehtavat tööd kõige kokkuvõtlikumalt.
Näiteks arboristide kutse grupis on kehtivaid kutsestandardeid kahel EKR-i tasemel: arborist, tase 4 ja puittaimede spetsialist, tase 5. Eelisjärjekorras on kirjeldatud arboristi amet. Kuna puittaimede spetsialisti töö on arboristitöö edasiarendus, mis erineb arboristist piisavalt palju, on otsustatud need ametid lahus hoida ja puittaimede spetsialisti amet tuleb kirjeldamisele kunagi tulevikus. Aednike kutse grupis on aga neli taset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. Siin on keskse ametina kirjeldatud aedniku amet, kelle profiilis kajastuvad lisaoskustena ka meisteraedniku oskused. Üksikutel juhtudel on osutunud vajalikuks koostada ka põhitasemest madalama taseme ametite profiilid, sel juhul on need ametid ka põhitasemest eraldi kirjeldatud (nt abikokk ja abipagar).
8.2.2. Ametiprofiilides kajastuv info
Iga ametiprofiil on jagatud eri andmeväljadeks, milles kajastuv teave aitab lugejal ametist paremat ülevaadet saada. Ametiprofiilide kohta käiv info jaguneb tinglikult neljaks suuremaks plokiks:
kirjeldus, mis sisaldab ameti tutvustust koos peamiste tööülesannete, töötingimuste ja -keskkonna, haridusliku ettevalmistuse, karjääritee võimaluste, töövahendite ja nõutud teadmiste loeteluga;
statistika kajastab ligikaudset töötajate arvu ja brutopalga mediaani;
viited, kust leiab linke näiteks kutsestandarditele, uuringutele, ametis töötamist reguleerivatele õigusaktidele, õppimisvõimalustele, töövaldkonnale, kutsenõukogule jm lisainfot;
oskused, mis jagunevad omakorda kaheks: vajalikud oskused (vajalikud ameti kõikidel EKR tasemetel (sh madalaimal) töötamiseks) ning lisaoskused (vajalikud kõrgematel EKR tasemetel töötamiseks).
Taustal on iga amet seotud nii Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kui ka ISCO-le tugineva ametite klassifikaatoriga 2008.
Iga ameti juures on kasutajal võimalus amet huvipakkuvaks märkida (märgitud ametid kajastuvad alamlehel Minu valikud) või võrdlusesse lisada. Korraga saab võrrelda kuni kolme ametit.
Võrdlusakna avamiseks tuleb klõpsata lehe allserva tekkinud nuppu. Ametite võrdluses ei kuvata mitte kõiki, vaid ainult valitud (st tööturgu, haridust ja üldisi võrreldavaid) andmevälju, mis ametiprofiili lehel on täidetud.
8.3. Töövaldkonnad
Töövaldkondi on Oskuste Kompassis 23. Nende jaotus on loodud spetsiaalselt Oskuste Kompassi jaoks ja siinsete kasutajate vajadusi silmas pidades, kuid üsna suur ühisosa on nii EMTAK-i kui ka OSKA uuringutega.
Siin antakse lühike ülevaade valdkonna ja sellesse kuuluvate ametite eripäradest. Siit leiab ka kõikide valdkonnaga seotud ametite nimekirja, mille juurest saab otse konkreetse ameti tutvustusele liikuda. Seega tasub valdkondadest alustada juhul, kui mõttes pole ükski konkreetne amet, vaid eelistatakse tutvuda kogu valdkonnaga laiemalt ning liikuda Oskuste Kompassis suunaga üldiselt üksikule.
8.4. Minu valikud
Minu valikute alamleht on Oskuste Kompassi oluline osa, mida iga kasutaja ise sisustada saab. See on kiire ja anonüümne võimalus neile, kes soovivad oma oskustest ja ametitest ülevaadet saada, kuid kes personaliseeritud teenusesse mingil põhjusel sisse logida ei soovi. See on ka portaal, mille kaudu saab edasi liikuda ametisoovitajasse.
Oskuste sakki koonduvad Oskuste Kompassis varem märgitud ja hinnatud oskused ning siin soovitatakse juba märgitud oskuste põhjal veel oskusi, mis ehk kahe silma vahele on jäänud, kuid siiski ära märkimist väärivad.
Ametite sakist leiab huvipakkuvaks märgitud ametid ja need, mille on välja pakkunud ametisoovitaja.
NB! Meeles tuleb aga pidada, et Minu Valikute lehele koonduv info salvestatakse veebilehitseja küpsistesse. See tähendab, et kui sama seadet ja sama veebibrauserit kasutab mitu inimest, võivad nende andmed salvestuda samasse kohta ning olla järgmisele kasutajale nähtavad.
8.4.1. Ametisoovitaja
Ametisoovitaja on Oskuste Kompassi sisse ehitatud mänguline karjääri planeerimise tööriist. Selle käivitamiseks on esmalt vaja märkida vähemalt 30 oskust ning seejärel vastata viiele lihtsale valikvastustega küsimusele omandatud hariduse, juurde õppimise valmiduse ning eelistatud töö iseloomu kohta.
Et otsustamine läheks ladusamalt, on kasutaja jaoks koostatud nn persoonad, mis jagavad sarnast tüüpi ametid üheksasse rühma: kaitsja, teenindaja, vastutaja, süveneja, askeldaja, meister, looja, juhendaja ja toetaja.
Märgitud oskuste ning küsimuste vastuste põhjal pakub ametisoovitaja hulga sobida võivaid ameteid. Klõpsates soovitatud ameti kastikesel nupule „Vaata oskuste lõhet“, kuvatakse selles ametis vajalike oskuste loetelu, teised ametis vajaminevad oskused ning ülal nurgas ka märgitud oskuste ja kõigi ametis vajalike oskuste arvu suhet.
9. Kust pärinevad Oskuste Kompassis olevad andmed?
Oskuste ja ametite kohta käivad andmed on Oskuste Kompassi kogutud peamiselt kirjeldamise hetkel kehtinud kutsestandarditest ja haridusportaalist. Lisaks neile on vajaduse korral kasutatud ka OSKA valdkonnauuringutes, Euroopa oskuste ja ametite klassifikaatoris ESCO, Eesti ametite klassifikaatoris, kõrg- ja kutsekoolide õppekavades; erialaliitude, haridusasutuste, valdkonna ekspertide jmt koostatud ametiprofiilides (nt Filmskills, StartIT, Inseneriakadeemia, Riigikantselei avaliku teenistuse tippjuhtide ning Euroopa Komisjoni kompetentsimudelid EntreComp, DigComp ja GreenComp), erialaliitude kodulehtedel, mitmesugustes eetikakoodeksites, Vabariigi Valitsuse määrustes, valdkondlikes juhendmaterjalides jm leiduvat infot.
Statistilised andmed pärinevad OSKA andmemudelist, töötamise registrist (TÖR) ning tulu- ja sotsiaalmaksusüsteemist.
10. Kuidas suhestub Oskuste Kompass muu maailmaga?
Oskuste Kompassi struktuuri loomisel ja andmebaaside arendamisel on võetud eeskuju ning kogutud ideid ja ainest kõikjalt maailmast: Soomest, Taanist, Austriast, Šveitsist, Hollandist, Ühendkuningriigist, Iirimaalt, Kanadast, Austraaliast ja USA oskuste süsteemist O*NET. Peamiseks aluseks on olnud Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaator ESCO (European Skills, Competences, and Occupations), mis kirjeldab rohkem kui 3000 ametit ja ligi 14 000 nende ametitega seotud oskust.
ESCO pakub tööhõive, hariduse ja koolitusega tegelevatele inimestele ametite ja oskuste kirjeldamiseks välja nn ühise keele, toetades seeläbi tööalast liikuvust Euroopas ning aidates kujundada integreerituma ja tõhusamalt toimiva tööturu. Sellega täidab ESCO oma kolm peamist eesmärki: aidata tööotsijaid töökoha leidmisel, toetada karjääriteenuste pakkujaid ning uurida tööturgu. ESCO klassifikaatori 1. versioon on loodud aastal 2017, viimane versiooniuuendus 1.2.1 avaldati detsembris 2025.
Ka Eesti Oskuste Kompassi selgrooks oleva oskuste registri hierarhiline ülesehitus toetus esialgu suuresti just ESCO oskuste jaotusele, kuid ajapikku on seda Eesti vajadustele kohandatud. Nii saame pakkuda ühelt poolt kultuurispetsiifilist ja regionaalseid eripärasid arvestavat, ent teisalt ka veebilinkidega seotud ning Euroopa haridus- ja töömaailma mõistestikuga lõimitud infokeskkonda.
11. Kuidas tagatakse Oskuste Kompassi ajakohasus?
Oskuste süsteemi spetsialistid tegelevad uute ametite ja oskuste kirjeldamisega igapäevaselt ka tulevikus. Selle töö käigus võib ilmneda puudusi ka juba kirjeldatud ametites või oskustes. Sel juhul tehakse vastavad parandused ja täiendused võimalikult kiiresti. Uute OSKA uuringute ilmudes vaadatakse uuringus kajastatud ja kataloogis juba kirjeldatud ametid värske pilguga uuesti üle, et hoida ametiprofiilid võimalikult ajakohasena.
Oskuste Kompassi andmestikku uuendatakse keskmiselt kord kuus.
12. Mida toob Oskuste Kompassi tulevik?
Oskuste Kompass ei plaani loorberitele puhkama jääda, vaid selle eesmärk on pidevalt areneda ja täiustuda. Praegu planeeritud arendustööd on jagatud kolme etappi, mille tulemusel valmivad laiendatud võimalustega keskkonnad.
Kirjeldamiskeskkond – piiratud funktsionaalsusega, eelkõige ametite ja oskuste kirjelduste vaatamiseks ning esmaste ametisoovituste saamiseks mõeldud veebisait, mis avati kasutamiseks juunis 2024, kuid mille sisu täieneb pidevalt vähemalt aastani 2029.
Teenuskeskkond – sisselogimisvõimalusega isikustatud keskkond, kus on võimalik oma oskusi hinnata, oskusprofiili koostada ning mitmesugust hariduse ja töötamisega seotud teavet ka pikemaajaliselt säilitada. Selle etapi arendustööde esimesed tulemused avalikustatakse 2026. aasta sügisel, kuid töid on planeeritud kuni aastani 2028.
Analüüsikeskkond – võimaldab oskustega seotud anonüümitud andmeid analüüsida ja statistikat teha. Selle etapi arendus on planeeritud aastatesse 2027–2029.
Kokkuvõttes, tulevikus peaks Oskuste Kompassist saama dünaamiline abimees, mis katab nii õpi- ja karjääritee planeerijate, karjäärinõustajate, tööandjate ja -vahendajate, töö- ja haridusvaldkonna kujundajate, analüütikute kui ka õppeasutuste oskustega seotud vajadusi, võimaldades neil oskused ja kvalifikatsioonid, õppimis- ja arenguvõimalused ning oskuste ja ametitega seotud prognoosid tõhusalt ühendada.