Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on oskuste süsteem?

Eestis on käimas Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud ning Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav projekt „Kutsesüsteemi reform“, mille kolme arendusetapi tulemusena valmib terviklik Eesti oskuste süsteem ehk Eesti oludega arvestav oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise tööriist. Selle eesmärk on pakkuda ühtset lähenemisviisi tööjõu arendamiseks, parandada tööalast liikuvust ja viia tööjõu võimekus vastavusse tööturu vajadustega.

2. Milliseid mõisteid oskuste süsteemis kasutatakse?

Oskustest rääkides kasutatakse mitmesuguseid mõisteid, millest paljude definitsiooni üle on maailmas vaieldud juba aastaid või aastakümneid, ent täit üksmeelt pole suudetud saavutada, kuna sageli on tegemist osaliselt kattuvate mõistetega ja selgeid piire nende vahel on raske tuvastada. Sellest hoolimata on oskuste süsteemi luues tulnud teha valikuid ja kokkuleppeid. Need ei pruugi olla ideaalsed ja igas olukorras rakendatavad, kuid aitavad ehk siiski suuremat selgust luua. All on loetelu põhilisematest mõistetest, millest oskuste teemal rääkides üle ega ümber ei saa.

Oskus (skill) – sihipärase tegevuse planeerimise ja elluviimise võime. (Allikas: Riikliku õppekava arendamise kontseptsioon. Cit. OSKA „Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ning tulevikuvajadus“)

Teadmine (knowledge) – mõistetud, omandatud ja kinnistatud tõdede, printsiipide või teabe kogum, mis on kasutatav mingiks tegevuseks või ülesande täitmiseks. (Allikad: CEDEFOP, Haridussõnastik)

Üldoskus (transferable skill) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalik eeldusoskus, mis on ülekantav kõikidele või paljudele töömaailma valdkondadele. (Allikas: Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus)

Erioskus (special skill) – kindlas ametis või valdkonnas rakendatav oskus, mille omandamine eeldab spetsiifilist koolitust, kogemusi või eriteadmisi. (Allikas: Oskuste süsteemi metoodika)

Digioskus (digital competence, digital skill) – suutlikkus lahendada digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil. (Allikas: Digipädevuse sõnastik)

Roheoskus (green skill) – inimtekkelise keskkonnamõju vähendamist ning kestlikkust, säästlikkust ja efektiivsust otseselt toetav oskus.

Ettevõtlikkusoskus (entrepreneurship skill) – oskus märgata võimalusi, olla loov ja algatusvõimeline, võtta arukaid riske ning luua majanduslikku, sotsiaalset või kultuurilist väärtust. (Allikas: EntreCompi raamistik)

Vajalikud oskused (obligatory skills) – Oskuste Kompassis kirjeldatud konkreetse ameti või kutse grupi ülesannete täitmiseks vältimatult vajalikud oskused.

Lisaoskused (additional skills) – Oskuste Kompassis kirjeldatud konkreetses ametis kasuks tulevad või kutse grupi kõrgematel tasemetel vajalikud oskused.

Amet (occupation) – sarnaste ülesannete ja kohustustega tööde kogum, mille tegemiseks kasutatakse kindlaid teadmisi ja oskusi ning mille eesmärk on elatise teenimine ja/või ühiskondliku panuse andmine. (Allikas: Ametite klassifikaator 2008)

Kvalifikatsioon (qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. (Allikas: Kutseseadus)

Kutse ehk kutsekvalifikatsioon (occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. (Allikas: Kutseseadus)

Kutse grupp (occupational group) – Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR) ühte gruppi kuuluvad eri taseme kutsed.

Ametite kataloog (catalogue of occupations) – Oskuste Kompassis kirjeldatud ametite tähestikuliselt järjestatud kogu.

Oskuste register (skills registry) – Oskuste Kompassis kirjeldatud oskuste hierarhiliselt struktureeritud kogu.

Oskuste klassifikaator (skills taxonomy) – oskusvaldkondade ja -rühmade hierarhiliselt struktureeritud süsteem. (Allikas: Tööelu üldoskuste klassifikatsioon jatulevikuvajadus)

Ametiprofiil (occupational profile) – Oskuste Kompassis esitatud konkreetse ameti või kutse grupi üldistatud kirjeldus ja oskuste komplekt, millele on võimaluse korral lisatud tööturgu peegeldavad statistilised andmed.

Ameti oskusprofiil (occupational skills profile) – töömaailmas vajalike oskuste kokku lepitud komplekt konkreetses ametis või kutse grupis töötamiseks.

Isiklik oskusprofiil (personal skills profile) – indiviidi hariduse, töö või muu tegevuse käigus omandatud isiklik oskuste pagas.

3. Mis on Oskuste Kompass?

Oskuste Kompass on peamiselt kutsestandarditele, OSKA uuringutele ning Euroopa oskuste ja ametite klassifikaatorile ESCO toetuva Eesti oskuste süsteemi ehk oskuste kirjeldamise, nende vajaduse prognoosimise ja kutsete tunnustamise terviksüsteemi veebitööriist, mis aitab kümnete töövaldkondade, sadade ametite ja tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning teadlikumaid karjääriotsuseid teha.

Oskuste Kompassi looja ja haldaja on SA Kutsekoda ning arendustööd rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.

Kui soovid rohkem teada, loe kõigest lähemalt altpoolt.

4. Miks on Oskuste Kompass loodud?

Juba mõnda aega ei defineerita töötajaid enam üksnes selle järgi, mis ametit nad peavad või kus nad on õppinud, vaid aina rohkem ka selle järgi, mida ja mis tasemel nad teha oskavad. See on kergitanud üles vajaduse töömaailmaga – täpsemalt töömaailmas peetavate ametitega – seotud oskusi paremini kirjeldada, hinnata ja nende tulevikuvajadust prognoosida.

Selle ülesande täitmiseks puudus senini üleriigiline oskuste register, kus oskuste kohta käiv teave oleks standardiseeritud. Sellise tervikliku andmestiku puudumine tõi kaasa olukorra, kus oskustega seotud tegevused olid ebatäpsed, ajamahukad ja mitteautomatiseeritavad. Eesti töömaailma vajadustele keskendunud oskuste süsteem, mille veebitööriist on Oskuste Kompass, pakub oskuste kirjeldamisel ja nende ametitega seostamisel nn ühist keelt, mille tulemusel saavad kõik huvigrupid võimaluse rääkida kutsetest ja ametitest ka neis vajalike oskuste kaudu nii, et kõik pooled asjast ühtmoodi aru saaksid. Tänu uuele registrile muutuvad oskustega seotud tegevused (nt töökuulutuste, CV-de, ametijuhendite jms kirjutamine) nüüdsest paindlikumaks, ressursse säästvamaks ja automaatsemaks.

5. Kes on Oskuste Kompassi loonud?

Oskuste Kompassi vastutav looja ja haldaja on SA Kutsekoda. Heade partneritena on kaasatud olnud eeskätt Haridus- ja Teadusministeerium ning Töötukassa. Sisu loomisel on seni tehtud koostööd ka hulga ekspertidega paljudelt tegevusaladelt (mh nt Eesti Politsei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Kaitseressursside Amet jm) ning loodame, et tulevikus laieneb koostööpartnerite ring veelgi.

6. Kellele on Oskuste Kompass loodud?

Oskuste Kompass on loodud kõiki tööalast tulevikku kujundavaid inimesi ja nende toetajaid (sh lapsevanemaid) silmas pidades.

Õppuri jaoks, kes on tööturule esmakordselt sisenemas, on Oskuste Kompass koht, mis aitab saada esmast ülevaadet äärmiselt kirjust töömaailmast ning tekitada arusaamist enda jaoks atraktiivsetest ja sobida võivatest ametitest.

Tööandjad saavad oskuste registri abil koostada ametis vajalike oskuste nimekirja ning üheselt mõistetavaid töökuulutusi ja ametijuhendeid.

Töökohta vahetaval tööotsijal (sh karjääripöörajal) aitab see oma olemasolevaid oskusi hinnata (näiteks CV tarbeks isiklikku oskusprofiili koostada), oskuste alusel end pakutavate ametikohtadega sobitada ning vajaduse korral koolitus- ja ümberõppesoovitusi saada.
Karjäärispetsialistid ja -nõustajad saavad Oskuste Kompassi abil koostada ülevaate kliendil olemasolevatest ja arendamist vajavatest oskustest, et paremat koolitus- ja karjäärinõu pakkuda.

Haridustöötajad ja koolitajad võivad oskuste registrile toetudes hõlpsamalt õppe- ja koolituskavu koostada, õpiväljundeid sõnastada ning õppureid karjäärivalikutes toetada ja suunata.

Töö- ja haridusvaldkonna kujundajad saavad Oskuste Kompassis esitatud andmeid kasutada nt kutsestandardite, kompetentsimudelite või uuringute koostamiseks.

7. Millist probleemi Oskuste Kompass lahendab?

Oskuste süsteemiga, mille tööriist Oskuste Kompass on, püütakse lahendada päris mitut probleemi, millega Eesti tööturg ja haridussüsteem varem igapäevaselt silmitsi seisis.

Esmajoones on Oskuste Kompass loodud abistama karjäärispetsialiste, kel puudus varem süsteemne oskuspõhine tööriist oma klientide aitamiseks. Oskuste Kompassi abil saavad nad anda oma klientidele adekvaatset ja ajakohast infot tööturul nõutud ametitest ja nendega seotud oskustest.

On terve rida valdkondi, kus tööjõupuudus on kriitiline (nt haridus, inseneeria, tervishoid jm), ent vajaliku oskuskomplektiga inimesi on raske leida, isegi kui soovijaid on palju. Oskuste Kompass aitab välja selgitada, millised oskused tööst huvitatud inimesel soovitud ametis nõutud komplektist veel puudu on, ning leida võimalusi koolitusteks ja täiendõppeks, et viia oma oskused tööturu nõudmistega vastavusse.
Varem oli keeruline saada head ülevaadet selle kohta, kus koolis ja millisel õppekaval huvipakkuvat ametit õppida saab. Oskuste Kompassi ametiprofiilid sisaldavad infot nii õppimisvõimaluste kohta kui ka linke asjakohastele kutsestandarditele ja OSKA uuringutele. Nii on kogu ametit puudutav info ühes kohas koos ja vajaliku teabe leidmine oluliselt lihtsam ja kiirem.

Sisuliselt sama ametit nimetatakse sageli erinevalt (nt sekretär, juhiabi, büroojuht, bürooassistent, kontorihaldjas jpm võivad kõik tähendada samade tööülesannetega inimest), aga teisalt võivad sarnaselt nimetatud ametis täidetavad ülesanded olenevalt organisatsioonist ka arvestataval määral erineda. Oskuste Kompass pakub võimaluse kõnelda ametitest oskuste abil, nii et kõik osapooled asjast ühtmoodi aru saaksid.

Tööandjatel on tihti keeruline tuvastada, millistel kandidaatidel on täitmist vajava ametikoha jaoks sobivad oskused. Oskuste Kompassi abil saab kandidaat luua oma oskustest selge ja üheselt mõistetava nimekirja ning anda oma oskuste taseme kohta ka indikatiivse hinnangu, mida tööandja värbamisel arvestada saab.

Enamasti puudub tööandjatel ülevaade oma töötajate tegelikest teadmistest ja oskustest. Oskuste Kompass aitab välja selgitada, millises valdkonnas on töötajate koolitusvajadus kõige suurem, ning võimaldab seeläbi paremini täienduskoolitusi planeerida.

On palju koolilõpetajaid, tööturult pikalt eemal olnuid (sh vanemapuhkusel viibinuid), senise ametiga rahulolematuid jm inimesi, kes vajavad abi ja suunamist ametivalikul nii esimest korda tööturule sisenedes kui ka karjääris kannapööret tehes. Oskuste Kompassi sisse on ehitatud ametisoovitaja moodul, mis aitab ummikseisust üle saada, võttes inimesele potentsiaalselt sobida võivaid ameteid pakkudes arvesse tal juba olemasolevaid oskusi, tema haridustaset, juurde õppimise valmidust, eelistatud töökeskkonda ning meelepärase töö iseloomu.

Selleks et tööturul oleks piisavalt ja õigete oskustega tööjõudu, peab haridussüsteem tööturu vajadustega arvestama ning nõudmistele vastava tööjõu välja koolitama. Õppekavade väljatöötajad saavad oma õpiväljundeid kirjeldades kasutada Oskuste Kompassi sees olevat oskuste registrit, et viia oma õppekavad tööturu ja õppurite ootustega paremasse kooskõlla ning tagada, et kõik pooled saavad õpetatavatest oskustest ühtmoodi aru.

8. Millest Oskuste Kompass koosneb?

Oskuste Kompass on jaotatud neljaks põhimooduliks: oskused, ametid, töövaldkonnad ja Minu Kompass, mille üheks märkimisväärseks osaks on ka ametisoovitaja.

8.1. Oskused

Oskuste alamleht sisaldab Eesti tööturu vajadustega kohandatud oskuste registrit, milles on esitatud üle 3000 oskuse, kuid see arv kasvab ajapikku. Aastaks 2029 on oskusi registris eelduslikult juba üle kolme korra rohkem.

Oskuste registriga taotletakse kõikehõlmavust ja terviklikkust, mis tähendab, et eesmärk on lõpuks ära kirjeldada kõik töömaailmas kasutatavad oskusrühmad, vältides seejuures oskuste ja klassifikaatori jaotiste sisulist kattumist. Teisalt tuleb meeles pidada, et kuna oskused on abstraktsed konstruktid, siis on selgeid piire nende vahele võimatu tõmmata, mistõttu oskuste osaline mõtteline kattuvus on vältimatu.

8.1.1. Oskuste registri ülesehitus

Oskused on registrisse kantud hierarhilises struktuuris neljal tasandil suunaga üldiselt üksikule, st iga järgmise tasandi oskus on järjest täpsem ja spetsiifilisem:

1. tasand – oskusvaldkond (main area of skills)
2. tasand – oskusrühm (group of skills)
3. tasand – põhioskused (core skills)
4. tasand – alamoskused (granual level of core skills)

Näiteks 1. tehnilised oskused > 2. projekteerimine > 3. maastiku projekteerimine > 4. haljasala projekteerimine

Niisugune taksonoomia võimaldab oskusi paremini süstematiseerida, neist paremat ülevaadet saada ning lihtsustab nende haldamist ja otsimist. Samas tuleb arvestada, et valikuid ja võimalusi oskuste tasanditele paigutamiseks on palju ning üht domineerivalt parimat asukohta igale oskusele tihti ei olegi. Oskuste paigutus registris on üks võimalus paljudest. Kui vajalikku oskust näiteks ühest oskusvaldkonnast ei leia, tuleks seda otsida teistest. Seda asjaolu tasub arvestada eriti just külgmenüü abil oskusi otsides.

8.1.2. Oskuste kirjeldamise põhimõtted

Ühtluse saavutamiseks ja otsingu lihtsustamiseks on oskuste registrisse valimisel ja sõnastamisel püütud lähtuda kindlatest põhimõtetest.

Oluline on oskuse funktsioon ehk rakenduslik eesmärk ja valdkonnaülesus, mitte kasutuskontekst. See tähendab, et ideaalsel juhul on oskus kirjeldatud nii, et see kehtiks võimalikult paljude ametite kohta võimalikult paljudes töövaldkondades. Näiteks probleemide lahendamise oskus peab olema nii õpetajal, politseinikul kui ka tippjuhil valdkonnast sõltumata. (Valdkonnaülesuse põhimõte pole siiski rakendatav paljude 3. ja 4. tasandi väga spetsiifiliste oskuste puhul, nagu nt triaaži tegemine või keevitamine.)

Oskused ei ole teadmised. Niisiis ei tasu siit otsida selliseid asju nagu keskkonnasäästlikkuse põhimõtted, Euroopa Liidu õigus või kemikaalide käitlusnõuded. Neid on käsitletud teadmistena, mille kohta hetkel eraldi register küll puudub, kuid mida on kajastatud loeteluna konkreetse ameti kirjeldustes väljal „Põhiteadmised“.

Oskused on sõnastatud üldjuhul mine-lõpulisena (nt planeerimine, ergonoomiline töötamine, ürituste sisuline korraldamine), harvem ka oskus-lõpulisena (nt eneserefleksioonioskus, puhkamisoskus, sosintõlke oskus).

Oskuste kirjeldused on sõnastatud täislausena, mis algab mõne aktiivse tegusõnaga (v.a sõna oskab). Võimaluse korral on välditud oskuse seletamist läbi sama sõnatüve. Näiteks Viipekeele oskuse kirjeldus ei alga mitte sõnadega Oskab viipekeelt ..., vaid sõnadega Kasutab suhtlemisel /.../ käemärgisüsteemi.

Ehkki kasutajale oskuste sünonüüme ei kuvata, on paljudel oskustel otsingu hõlbustamiseks sünonüümid taustal siiski olemas. Seejuures ei ole sünonüümidele seatud väga kindlaid reegleid ning veaohtlike sõnade juurde on tulemuslikuma otsingu eesmärgil lisatud ka grammatiliselt ebakorrektseid kirjapilte. Näiteks digikommunikatsioonioskusel on järgmised sünonüümid: e-kirja koostamine, e-mail'i koostamine, emaili koostamine, emeili koostamine, e-meili koostamine, digikeskkondade kasutamine. Osa neist on grammatiliselt korrektsed, osa aga mitte.

Oskuste registrist võib leida ka viiteid isiksuseomadustele, mis on teisendatud oskusteks (nt täpsus > täpne töötamine; sihikindlus > eesmärkide saavutamine; vastutustundlikkus > vastutuse võtmine jne). Sellisel juhul ei näe kasutaja isiksuseomadust küll oskuse nimetuses ega ka kirjelduses, ent otsida saab selle järgi siiski, kuna see on sisestatud isiksuseomadusena sünonüümide hulka.

Iga oskust on registris vaid üks. Ehkki on terve hulk oskusi, mis sobiksid oma olemuselt mitmesse oskusvaldkonda või -rühma, on dubleerimise vältimiseks tehtud siiski valik ja paigutatud see kusagile, kus see tundub kõige asjakohasem.

8.2. Ametid

Ametite alamlehele on koondatud üle 400 Eesti tööturu jaoks kõige olulisemat ametiprofiili, võttes arvesse haridusportaalis, tööjõuvajaduse baromeetris ja pildipõhises karjäärinõustamisvahendis Jobpics kajastatud andmeid. Ametite kirjeldamise töö aga jätkub ja lähiaastate jooksul on oodata ametiprofiilide arvu kahekordistumist.

8.2.1. Ametite valimise põhimõtted

Seni kirjeldatud ametiprofiilide valikul on jälgitud, et ametikirjeldusi oleks karjääriredeli igalt pulgalt (nii liht- ja oskustöölisi, keskastme spetsialiste kui ka tippjuhte) ning kõigist töövaldkondadest. Seejuures on eelistatud olnud ametid,

millest on tööturul suur puudus (nt õde, hooldustöötaja, eripedagoog);

milles hõivatute arv on suur (nt müüja-klienditeenindaja, õpetaja, assistent);

milles on oodata hõivatute arvu olulist kasvu (nt insenerid, meditsiinitöötajad, IT-ga seotud ametid);

mis sobivad suurema tõenäosusega ka tööturu mõistes ebasoodsas olukorras olevatele inimestele (nt vaimse või füüsilise puudega inimesed);

millel on olemas kehtiv kutsestandard.

Ameteid, mis neile kriteeriumitele ei vasta, kajastatakse tulevikus.

Ametite puhul, mis kuuluvad samasse kutse gruppi ja mis on grupi sees oma olemuselt piisavalt sarnased, et neid koos kirjeldada, on ametiprofiili loomisel eelisjärjekorras kirjeldatud kas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) a) madalaima taseme amet, mis kajastab kõige paremini kutse gruppi sisenemisel vajalikke oskusi, või b) n-ö põhitaseme amet, mis iseloomustab kogu kutse grupis tehtavat tööd kõige kokkuvõtlikumalt.

Näiteks arboristide kutse grupis on kehtivaid kutsestandardeid kahel EKR-i tasemel: arborist, tase 4 ja puittaimede spetsialist, tase 5. Eelisjärjekorras on kirjeldatud arboristi amet. Kuna puittaimede spetsialisti töö on arboristitöö edasiarendus, mis erineb arboristist piisavalt palju, on otsustatud need ametid lahus hoida ja puittaimede spetsialisti amet tuleb kirjeldamisele kunagi tulevikus. Aednike kutse grupis on aga neli taset: abiaednik, tase 2; nooremaednik, tase 3; aednik, tase 4 ja meisteraednik, tase 5. Siin on keskse ametina kirjeldatud aedniku amet, kelle profiilis kajastuvad lisaoskustena ka meisteraedniku oskused. Üksikutel juhtudel on vajalikuks osutunud koostada ka põhitasemest madalama taseme ametite profiilid, sel juhul on need ametid ka põhitasemest eraldi kirjeldatud (nt abikokk ja abipagar).

8.2.2. Ametiprofiilides kajastuv info

Iga ametiprofiil on jagatud eri andmeväljadeks, milles kajastuv teave aitab lugejal ametist paremat ülevaadet saada. Ametiprofiilide kohta käiv info jaguneb tinglikult neljaks suuremaks plokiks:

kirjeldus, mis sisaldab ameti tutvustust koos peamiste tööülesannete, töötingimuste ja -keskkonna, haridusliku ettevalmistuse, karjääritee võimaluste, töövahendite ja nõutud teadmiste loeteluga;

statistika, sh nõudlus tööturul, töötajate arv, nende arvu muutus ja palk;

viited, kust leiab linke näiteks kutsestandarditele, uuringutele, ametis töötamist reguleerivatele õigusaktidele, õppimisvõimalustele, töövaldkonnale, kutsenõukogule jm lisainfot. Tulevikus lisatakse viited ka Euroopa oskuste klassifikaatorile ESCO;

oskused, mis jagunevad omakorda kaheks: vajalikud oskused (vajalikud ameti kõikidel EKR tasemetel (sh madalaimal) töötamiseks) ning lisaoskused (vajalikud kõrgematel EKR tasemetel töötamiseks).

Taustal on iga amet seotud nii Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kui ka ISCO-le tugineva ametite klassifikaatoriga 2008.

8.3. Töövaldkonnad

Töövaldkondi on Oskuste Kompassis 23. Nende jaotus on loodud spetsiaalselt Oskuste Kompassi jaoks ja siinsete kasutajate vajadusi silmas pidades, kuid üsna suur ühisosa on nii EMTAK-i kui ka OSKA uuringutega.

Töövaldkondade lehte tasub külastada eelkõige siis, kui sul pole mõttes ükski konkreetne amet, vaid eelistad Oskuste Kompassis liikuda suunaga üldiselt üksikule. Siin antakse lühike ülevaade valdkonna ja sellesse kuuluvate ametite eripäradest. Muidugi on siia koondatud ka kõik valdkonnaga seotud ametid, mille juurest saab otse konkreetse ameti tutvustusele liikuda.

8.4. Minu Kompass

Minu Kompass on Oskuste Kompassi oluline osa, mida iga kasutaja ise sisustada saab. Oskuste alamlehe alla koonduvad kõik sinu märgitud ja hinnatud oskused, millest kujuneb su isiklik oskuste profiil. Samuti soovitatakse siin juba märgitud oskuste põhjal veel oskusi, mis sul ehk kahe silma vahele on jäänud, kuid siiski ära märkimist väärivad. Ametite alamlehele salvestuvad huvipakkuvaks märgitud ametid, aga siit leiab ka ametisoovitaja tulemused.

Kuid pane tähele! Oskuste Kompassi esimeses etapis saab keskkonda kasutada vaid anonüümselt ehk ilma isikustatud sisselogimise võimaluseta. See tähendab, et ühes arvutis saab oma isiklikku oskusprofiili koostada korraga vaid üks inimene. Samuti ei püsi märkimiste tulemused siin igavesti, vaid salvestuvad brauseri küpsisepakki üksnes nii kauaks, kuni selle ise ära tühjendad. Seepärast laadi töö lõppedes või teise kasutaja ligi laskmiseks kogu tehtud töö tulemused alla. Allalaadimisnupu leiad Minu Kompassi päisest, millel klõpsates antakse võimalus oma laadimisvalikuid täpsustada.

8.4.1. Ametisoovitaja

Ametisoovitaja on Oskuste Kompassi sisse ehitatud mänguline karjääri planeerimise tööriist. Selle käivitamiseks on esmalt vaja hinnata vähemalt 30 oskust ning seejärel vastata viiele lihtsale valikvastustega küsimusele omandatud hariduse, juurde õppimise valmiduse ning eelistatud töö iseloomu kohta.

Et otsustamine läheks ladusamalt, on kasutaja jaoks koostatud nn persoonad, mis jagavad sarnast tüüpi ametid üheksasse rühma: õiguskaitsja, klienditeenindaja, vastutaja, mõtleja, askeldaja, meister, looja, juhendaja ja toetaja.

Hinnatud oskuste ning küsimuste vastuste põhjal pakub ametisoovitaja hulga sobida võivaid ameteid. Klõpsates soovitatud ameti kastikesel nupule „Vaata vajalikke oskusi“, kuvatakse selles ametis vajalike oskuste loetelu ja kirjeldusi ning ülal nurgas ka sinu märgitud oskuste ja ametis vajalike oskuste arvu suhet.

9. Kust pärinevad Oskuste Kompassis olevad andmed?

Oskuste ja ametite kohta käivad andmed on Oskuste Kompassi kogutud peamiselt kirjeldamise hetkel kehtinud kutsestandarditest ja haridusportaalist. Lisaks neile on vajaduse korral kasutatud ka OSKA valdkonnuuringutes, Euroopa oskuste ja ametite klassifikaatoris ESCO, Eesti ametite klassifikaatoris, kõrg- ja kutsekoolide õppekavades; erialaliitude, haridusasutuste, valdkonna ekspertide jmt koostatud ametiprofiilides (nt Filmskills, StartIT, Inseneeriapuu, avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel), erialaliitude kodulehtedel, mitmesugustes eetikakoodeksites, Vabariigi Valitsuse määrustes, valdkondlikes juhendmaterjalides jm leiduvat infot.

Statistilised andmed pärinevad OSKA andmemudelist, töötamise registrist (TÖR) ning tulu- ja sotsiaalmaksu süsteemist.

10. Kuidas suhestub Oskuste Kompass muu maailmaga?

Oskuste Kompassi struktuuri loomisel ja andmebaaside arendamisel on võetud eeskuju ning kogutud ideid ja ainest kõikjalt maailmast: Soomest, Taanist, Austriast, Šveitsist, Hollandist, Ühendkuningriigist, Iirimaalt, Kanadast, Austraaliast jm. Üsna palju on järgitud USA oskuste süsteemi O*NET, milles on üle 900 ametikirjelduse koos pidevalt ajakohasena hoitavate tööülesannete, ametis nõutavate teadmiste, oskuste jm kasuliku infoga. Kuid olulisimaks aluseks on siiski olnud Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaator ESCO (European Skills, Competences, and Occupations), mis kirjeldab rohkem kui 3000 ametit ja ligi 14 000 nende ametitega seotud oskust.

ESCO pakub tööhõive, hariduse ja koolitusega tegelevatele inimestele ametite ja oskuste kirjeldamiseks välja nn ühise keele, toetades seeläbi tööalast liikuvust Euroopas ning aidates kujundada integreerituma ja tõhusamalt toimiva tööturu. Sellega täidab ESCO oma kolm peamist eesmärki: aidata tööotsijaid töökoha leidmisel, toetada karjääriteenuste pakkujaid ning uurida tööturgu. ESCO klassifikaatori 1. versioon on loodud aastal 2017, uusim, täiendatud versioon 1.2 avaldati mais 2024.

Ka Eesti Oskuste Kompassi selgrooks oleva oskuste registri hierarhiline ülesehitus toetub suuresti just ESCO oskuste puule, olles siiski Eesti vajadustele kohandatud. Nii saame pakkuda ühelt poolt kultuurispetsiifilist ja regionaalseid eripärasid arvestavat, ent teisalt ka peagi veebilinkidega seotud ning Euroopa haridus- ja töömaailma mõistestikuga lõimitud infokeskkonda.

11. Kuidas tagatakse Oskuste Kompassi ajakohasus?

Oskuste süsteemi spetsialistid tegelevad uute ametite ja oskuste kirjeldamisega igapäevaselt ka tulevikus. Selle töö käigus võib ilmneda puudusi ka juba kirjeldatud ametites või oskustes. Sel juhul tehakse vastavad parandused ja täiendused võimalikult kiiresti. Uute OSKA uuringute ilmudes vaadatakse uuringus kajastatud ja kataloogis juba kirjeldatud ametid värske pilguga uuesti üle, et hoida ametiprofiilid võimalikult ajakohasena.

Oskuste Kompassi andmestikku uuendatakse keskmiselt kord kuus.

12. Mida toob Oskuste Kompassi tulevik?

Oskuste Kompass ei plaani loorberitele puhkama jääda, vaid selle eesmärk on pidevalt areneda ja täiustuda. Praegu planeeritud arendustööd on jagatud kolme etappi, mille tulemusel valmivad laiendatud võimalustega keskkonnad.

Kirjeldamiskeskkond – piiratud funktsionaalsusega, eelkõige ametite ja oskuste kirjelduste vaatamiseks ning ametisoovituste saamiseks mõeldud veebisait, mis avati kasutamiseks juunis 2024, kuid mille sisu täieneb pidevalt vähemalt aastani 2029.

Teenuskeskkond – sisselogimisvõimalusega isikustatud keskkond, kus on võimalik oma oskusi hinnata, oskusprofiili koostada ning mitmesugust hariduse ja töötamisega seotud teavet ka pikemaajaliselt säilitada. Selle etapi arendus on planeeritud aastatesse 2025–2026.

Analüüsikeskkond – võimaldab oskustega seotud anonüümitud andmeid analüüsida ja statistikat teha. Selle etapi arendus on planeeritud aastatesse 2026–2027.

Kokkuvõttes, tulevikus peaks Oskuste Kompassist saama dünaamiline abimees, mis katab nii õpi- ja karjääritee planeerijate, karjäärinõustajate, tööandjate ja -vahendajate, töö- ja haridusvaldkonna kujundajate, analüütikute kui ka õppeasutuste oskustega seotud vajadusi, võimaldades neil oskused ja kvalifikatsioonid, õppimis- ja arenguvõimalused ning oskuste ja ametitega seotud prognoosid tõhusalt ühendada.