Tutvustus
Sissejuhatus
Siinne juhend annab ülevaate Kutsekojas loodavast oskuste süsteemist. Süsteem koosneb esimeses etapis kahest osast – ametite register ja oskuste register. Juhendiga tutvustatakse oskuste süsteemi loomise tagamaid ja eesmärke, samuti tehakse sissevaade registrites esitatud andmete valimise ja esitamise põhimõtetesse. Oskuste süsteem aitab kaasa oskustega seotud info terviklikumale esitamisele. Tänu oskuste süsteemile saab tööotsija-karjääriplaneerija luua oma oskustest ja teadmistest terviku, tööandjal aitab see kirjeldada otsitava ametikoha täitmiseks nõutavaid oskusi võimalikult täpselt. Eesti oskuste süsteemi ülesehitamisel on aluseks maailma parim praktika, mida on kohandatud kohalikele oludele vastavaks. Eeskujuks on Ameerika Ühendriikide tööministeeriumi (US Department of Labor) aastakümnete pikkune kogemus platvormil O*NET ametite (praeguseks üle 900) kirjeldamises ning õppimisvõimaluste ja tööturuvajaduste vahendamises õppuritele, tööandjatele ja tööotsijatele. Samuti on meie oskuste hierarhia aluseks Euroopa oskuste klassifikaator ESCO (European Skills, Competences, Qualifications and Occupations) oma rohkem kui 3000 ameti ja ligi 14 000 nende ametitega seotud oskusega.
Ametite register
Mis ameteid oskuste süsteem kajastab ja miks just neid?
Ametite registris on esialgu kajastatud umbes 400 ametit.
Põhivaliku aluseks on neli rühma:
ametid, kus on koostamise ajal palju hõivatuid (nt müüjad);
ametid, mida on OSKA ülevaadete põhjal tulevikus väga vaja (nt insenerid, õpetajad, ITga seotud ametid);
ametid, mille kaudu saab iseloomustada igast OSKA valdkonnast kasvõi mingitki osa, st saavutada valdkondlik katvus;
ametid, millel on olemas kutsestandard (ametikirjelduse aluseks on kehtiva kutsestandardi A-osa „Kutsekirjeldus“).
Lisaks on esitatud ka selliseid ameteid, mida ei ole tööturul küll palju vaja, kuid mille on tervikuna ära kirjeldanud vastav erialaühendus (nt filmitööstus).
Ametite kirjeldamisel on oluline ka õppetase, nt toitumisnõustaja tööd saab teha keskhariduse baasil, millele lisandub erialane täiendkoolitus ja töökogemus, kuid toitumisterapeudi tööle saamise eelduseks on kõrgharidus koos kas täiendkoolituse või töökogemusega.
Ameteid puudutav info on oskuste süsteemis ühtlustatud ning seostatud oskuste registriga. Ametikirjelduste põhilised allikad on OSKA uuringud, Töötukassa ametikirjeldused ja kindlasti ka kutsestandardid. Lisaks mõjutavad valikut kutsestandardite uuendamise aeg ning kirjeldusteks vajaliku info olemasolu. Ameteid on kirjeldatud seinast seina nii vajaliku ettevalmistuse taseme kui ka tegevusvaldkonna mõttes, st oskuste süsteemist saab tulevikus leida nii lihttööliste, keskastme spetsialistide, oskustööliste kui ka tippspetsialistide ameteid kõigist majandustegevuse valdkondadest.
Ametikirjeldused annavad ülevaate ametis vajalikest teadmistest ja oskustest, töökeskkonnast, töövahenditest, palgast, karjääri- ja koolitusvõimalustest jm.
Ametite kirjeldused järgivad põhimõtet, et üldisem info on esitatud eespool ning spetsiifilisem info lõpupoole. Oluline on, et iga kasutaja saaks kohe andmebaasi esimese lõigu põhjal kätte info, mida see amet endast kujutab. Seotud info on esitatud ühe lõiguna.
Kuidas otsida ametite registrist ameteid?
Ameteid saab otsida kahel viisil: nimetuse ja valdkonna järgi.
Ametite juures on esitatud ka sünonüümid ehk alternatiivsed nimetused, näiteks autoplekksepp = keretööde tehnik = autokeretööde spetsialist. Osalt on sünonüümidena esitatud ka sellised nimetused, nagu need võiksid olla kasutajate tavateadmises, nt patrullpolitseiniku kohta öeldakse enamasti lihtsalt politseinik.
Valdkonna järgi otsides tuleb valida 24 OSKA valdkonnarühma vahel, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metalli- ja masinatööstus, tervishoid.
Missugune lisainfo on ametite juures esitatud?
Ametite juures on esitatud neljakohaline ametikood, viide OSKA põhikutsealale ning Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood. Näiteks fotograafi puhul on need andmed järgmised: ametikood 3431, põhikutseala fotograaf, EMTAK 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Oskuste register
Mis on oskuste registri eesmärk?
Eesti oskuste register on oskuste süstematiseerimise töövahend. See on kokku pandud selleks, et kõik oskuste andmeid kasutavad osapooled saaksid seda kasutada endale vajalike eesmärkide elluviimiseks. Ühtne oskuste register võimaldab
oskustega seotud andmete vahetust eri osapoolte vahel ja
samade andmete korduvkasutust erinevates infosüsteemides.
Mis on oskuste registri allikad?
Kui ametil on olemas kehtiv kutsestandard, siis on oskuste kirjeldamisel aluseks võetud selle kõige madalam tase. Täpsemalt: kirjeldatud on kutsestandardi B-osas (kompetentsusnõuded) märgitud üldoskuseid ja kompetentse (kohustuslikud ja valitavad). Kui ameti kutsestandard ei ole enam kehtiv (st on aegunud), siis seda kirjelduses kasutatud ei ole.
Oskuste kirjelduste aluseks on lisaks kutsestandarditele ka Kutsekojas loodud OSKA uuringud. OSKA uuringute tulemusi arvestavad kutse- ja kõrgkoolid õppekava arenduses ja koolituskohtade kavandamisel. OSKA uuringud aitavad kujundada tulevikku vaatavat töö-, haridus- ja rändepoliitikat. Need valdkondlikud ülevaated vastavad küsimustele nagu
Kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme?
Kus ja kuidas neid oskusi saab omandada?
Kuidas tuleviku tööjõuvajadust paremini rahuldada? Mida tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muuta, et tulevikuvajadustele vastata?
OSKA uuringute ja kutsestandardite kõrval kasutatakse ka tunnustatud ja võimalikult ajakohaseid muid ametikirjeldusi (nt Töötukassa/Rajaleidja ametikirjeldused, IT-sektori ametiprofiilid jm).
Oskuste seas on kirjeldatud reaalsed tööelu oskused, mida on vaja igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Seega ei ole siin lähtutud sellest, kas mingit oskust võib vaja minna erandkorras, juhuslikult, töövälisel ajal või vabatahtlikus tegevuses (nt esmaabi andmine).
Mis oskused on oskuste registris esitatud?
Oskuste registris on esitatud 2300 oskust, kuid see arv on muutumises. Vastavalt kirjeldatavale ametile võib oskusi üha juurde tulla, eriti 3. ja 4. tasandi oskuste puhul.
Oskused jagunevad oskusvaldkondade vahel:
mõtlemisoskused, enesejuhtimisoskused, lävimisoskused 7 juhtimisoskused, haldamisoskused, ohutuse ja turvalisuse tagamine, ostu-, müügi- ja turundusoskused, hindamis- ja uurimisoskused, õpetamis- ja juhendamisoskused, loovoskused, loovtehnilised oskused, tervise ja heaoluga seotud oskused, looma- ja taimekasvatuse oskused, tehnilised oskused, käitlemisoskused, ehitustehnilised oskused
Oskused on esitatud neljal tasandil:
mõtlemisoskus > sh analüüsioskus > sh seoste loomine > sh teabe sünteesimine;
haldamisoskused > sh dokumenteerimine > sh andmete dokumenteerimine > sh sõiduandmete dokumenteerimine.
Oskuste kirjeldus on esitatud üldistavalt. Nii näiteks on oskus „Lepingute haldamine – hoiab lepingud ajakohasena ja organiseerib need kindla süsteemi alusel, et lihtsustada edasist kasutamist. Vahetab lepingupartneriga teavet“ märgitud vajalikuna paljude ametite juures, nt investeerimisnõustaja, kliendihaldur, kultuurikorraldaja, laenuhaldur, müügiesindaja, projektijuht, raamatupidaja jt.
Isiksuseomadused on võimaluse korral teisendatud oskuseks (nt täpsus > täpne töötamine; sihikindlus > eesmärkide saavutamine; vastutustundlikkus > vastutuse võtmine jne). Teadmised (nt keskkonnasäästlikkuse põhimõtted, Euroopa Liidu õigus, kemikaalide käitlusnõuded) on kajastatud ametite registris.
Igal oskusel on oma ühe- kuni neljakohaline unikaalne kood: mida sügavam tasand, seda pikem kood. Näiteks ühe üldoskuse mõtlemisoskuse (1. tasand = üldine oskusvaldkond) alla kuulub õppimisoskus (2. tasand = oskuskategooria, mis on mingil määral vajalik absoluutselt igas valdkonnas), selle alla valdkonna arengu jälgimine (3. tasand = oskus, mis on vajalik paljudes valdkondades) ning selle alla omakorda erialakirjanduse uurimine (4. tasand = alloskus, mis on vajalik paljudes valdkondades).
Kuidas on oskused omavahel seotud?
Oskusi registrisse lisades on arvestatud põhimõtet, et oskustel on n-ö haarav iseloom ainult alt üles suunas. Seega kui ametil on mingi 3. tasandi oskus, siis sobivad siin ka selle oskuse 2. ja 1. tasandi ülemoskused (mis lisatakse oskuste süsteemis märgitud 3. tasandi oskusele automaatselt), aga mitte vastupidi. Näiteks on personalijuhil 3. tasandi oskused seoste loomine, loogiline mõtlemine ja majanduslik mõtlemine, mis tähendab, et tema puhul on asjakohane oskus ka 2. tasandil märgitud analüüsisoskus ja seega ka 1. tasandi mõtlemisoskus.
Ja teiselt poolt: kui ametile on märgitud mingi 2. tasandi oskus (nt analüüsioskus), ei tähenda see seda, et sel on olemas ka kõik allpool olevad 3. ja 4. tasandi oskused (nt abstraktne mõtlemine ja programmeeriv mõtlemine või rohepesu äratundmine ja oma keha tunnetamine).
Mis põhimõttel on oskused järjestatud?
Oskuste järjestamisel on kasutatud järgmisi põhimõtteid:
üldiselt üksikule – eespool on oskuskategooriad ja oskused, millel on laialdasem kasutuspind, tagapool spetsiifilisemad ja täpsemad;
tegevuste järjekord – nt kui kõne all on millegi töötlemine, siis kõige ees on eeltöötlus, siis tulevad mitmesugused töötlusviisid ja lõpus on järeltöötlus;
Kuidas on Eesti oskuste register seotud Euroopa oskuste klassifikaatoriga?
Oskuste hierarhia aluseks on Euroopa oskuste klassifikaator (European Skills, Competences, Qualifications and Occupations – ESCO), mille 1. versioon on loodud aastal 2017. Uusim, täiendatud versioon tuleb välja mais 2024.
ESCO kirjeldab üle 3000 ameti ja ligi 14 000 nende ametitega seotud oskust. ESCO eesmärk on toetada tööjõuliikuvust üle Euroopa, standardiseerides eri riikides kasutatavaid ameteid ja oskusi, tagades oskuste ja ametite kirjelduse läbipaistvuse ning võrreldavuse Euroopas. Sellega aitab ESCO täita kolme peamist eesmärki: töökoha leidmine ja tööotsing, karjäärinõustamine ja tööturu uurimine.
Eesti oskuste klassifikaator põhineb osaliselt ESCO elementidel, kuid on kohandatud vastavalt meie riigi vajadustele. See võimaldab ajakohastatud, kultuurispetsiifilist, regionaalseid eripärasid arvestavat infokeskkonda. Nii nagu ESCO oskuste hierarhiat täiustatakse pidevalt, on ka Eesti oskuste klassifikaator muutumises ning seetõttu lisandub Eesti oskuste süsteemi uusi ameteid ja nendega seotud oskusi. Ka on loomulik, et kirjeldusi on vaja muuta või ajakohastada, et täita oskuste süsteemi üht põhieesmärki olla lisaväärtuseks tööturule ning haridus- ja koolitussüsteemidele.
Mis on oskuste registri klassifitseerimise alused?
Tööelu üldoskuste klassifitseerimise aluseks on eelkõige nende funktsioon ehk rakenduslik eesmärk.
Oskused on klassifitseeritud majandusvaldkonna üleselt ja võimalikult ülekantavalt ühest majandusvaldkonnast teise – mida kõrgema tasandi oskus, seda üldisem see on, ning mida tasand sügavamale, seda spetsiifilisem. Samal põhjusel on kõrgema tasandi oskuste kirjeldused universaalsemad ja üldisemad. Valdkonnaülesusest johtuvalt võib seega oskuste kirjelduse juures vaikimisi juurde mõelda fraasi „oma valdkonnas“. Näiteks teabe haldamise oskuse alamoskus on andmete haldamise oskus, olgu see vajalik siis personalivaldkonnas, riigikaitses või ärinduses.
Oskused on registris jaotatud kahte ossa:
üldiseid ja tegevusvaldkondade vahel ülekantavaid oskusi kirjeldav oskuste klassifikaator (staatiline ehk harva uuendatav),
tegevusvaldkondade põhiselt oskusi kirjeldav oskuste kataloog (dünaamiline ehk sagedasti uuendatav).
Oskuste klassifikaator on kirjeldatud üldisemalt ning see pretendeerib terviklikkusele (ideaalis peaks see kajastama kõiki maailma oskuskategooriaid), vältides kattuvusi. Oskuste kataloog on 9 detailsem, st oskused on asetatud konkreetsemasse rakenduskonteksti, ning seda täiendatakse vastavalt vajadusele.
Oskuste registri liigitus on tinglik ja subjektiivne. Kui mõni oskus sobib oma olemuselt mitmesse kohta, on otsustuse aluseks see, kus on oskuse tegevuslik fookus ja millises alajaotuses võiks see kõige laialdasemat kasutust leida.
Oskuste süsteem
Kuidas defineerida oskust?
Oskus on indiviidi sihipärase tegevuse planeerimise ja elluviimise võime. Oskus on miski, mis on arendatav, õpitav, omandatav.
Kes on oskuste süsteemi loomise taga?
Oskuste süsteemi on loonud SA Kutsekoda kaasates partneritena eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Töötukassa. Kutsekoda on erapooletu koostööplatvorm, kes selgitab välja, milliseid oskusi ja ameteid on vaja täna ja tulevikus. Kutsekoja töö eesmärk on, et tööturu tulevikuvajadused jõuaks õppesse ning tooks kaasa tegelikke muutusi. Selleks, et õppekavades oleks valdkonnas vajalikud oskused ning et inimesed saaksid teha tarku karjäärivalikuid, koostab Kutsekoda OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuid (oska.kutsekoda.ee/) ning kutsestandardeid (www.kutseregister.ee/standardid). Kutsestandardid aitavad valida oskajaid meistreid.
Miks on oskuste süsteem loodud?
Töömaailm liigub ametipõhiselt lähenemiselt oskuspõhisele lähenemisele. Teisisõnu, inimest ei defineerita mitte selle järgi, mis ametit ta peab või kus ta õppinud on, vaid mida ta päriselt teha oskab. Seetõttu on kerkinud üles ka vajadus töömaailma oskusi paremini kirjeldada, prognoosida ja hinnata. Seega on oskuste süsteem loodud selleks, et pakkuda oskuste hindamise tööriista.
Oskuste süsteemi loomise eesmärk on, et info töö- ja õpivõimaluste ning tööturu üldise olukorra kohta jõuaks võimalikult lihtsalt ja mugavalt kõigini, kes seda vajavad. See seostab omavahel mitmesugust infot (oskused, ametid, tegevusalad ja lisainfo, sh tööjõuvajadus, õppimisvõimalused jms). Kuna oskuste süsteem seob omavahel haridus- ja töömaailma infot, muutuvad edasised tegevused paindlikumaks, ressursse säästvamaks, automaatsemaks, samuti toimub andmete ühtlustamine. Oskuste süsteem pakub nii tööotsijale kui ka tööandjale usaldusväärse oskuste hindamise tööriista. Tööotsija jaoks aitab see struktuurne vahend välja sõeluda enda tugevad oskused ning analüüsida oma sobivust eri tegevusaladele. Tööandja jaoks pakub see võimaluse kirjeldada otsitava ametikoha täitmiseks nõutavaid oskusi võimalikult täpselt. Töömaailma mitmekesistumise tõttu mõistetakse sama ametinimetuse all erinevaid oskusvajadusi (nt projektijuht, assistent) ning riikide vahel on sama ametinimetusega töötajal oskuste osas erinevad eeldused ja nõuded (nt meditsiinitöötajad, turvatöötajad jt).
Oskuste süsteemi sees on kaks andmebaasi: oskuste register ja ametite register.
Kellele on oskuste süsteem kasutamiseks mõeldud?
Oskuste süsteem on mõeldud kasutamiseks kõigile tööalast tulevikku kujundavatele inimestele, sh tööotsijad, tööandjad, tööellu esmakordselt sisenejad, karjääripöörajad, karjäärispetsialistid, õppekavaarendajad, lapsevanemad, õpetajad jt. Oskuste süsteem aitab tööotsijal sobitada end oskuste alusel töökohtadega ning saada soovitusi koolitusteks ja ümberõppeks. See on ka ülevaatlik materjal oskuste enesehindamiseks.
Oskuste süsteemis esitatud andmeid saab kasutada kirjelduste saamiseks ning oskuste analüüsiks ka kutsestandardite ja ametiprofiilide koostamisel, OSKA uuringutes, kompetentsimudelite koostamisel, õppekavade koostamisel jm.
Missugust sõnastust on oskuste süsteemis kasutatud?
Sõnastuses on püütud olla üldarusaadav, kasutatud on lihtsat ja lakoonilist keelt, võimalust mööda on välditud võõrsõnu.
Ametite registris on ametikirjelduse väljades „Kirjeldus ja tööülesanded“ ning „Töötingimused ja -keskkond“ kasutatud aktiivlauseid, nt koostab, algatab, kontrollib, kogub jms.
Oskuste registris on oskuste kirjelduse väljades kasutatud enamasti mine-liitelist tegevusnime, nt seoste loomine, olulise eraldamine, terviklikult mõtlemine, harvem ka us-liitelisi tuletisi, nt suhtlemisoskus, allikakriitilisus, kestlikkuspoliitiline ärksus, ning nimisõnafraase, nt iseenda nõrkuste ja tugevuste analüüs, esinemisärevusega toimetulek. Mõnikord sisaldub fraasis ka sõna oskus, nt erialakeele oskus, pimekirjaoskus, finantskirjaoskus.
Oskuste kirjeldamisel on märgitud, kas või milliseid vahendeid, tööriistu-seadmeid kasutatakse selle oskuse rakendamisel ja mis on selle asja eesmärk (funktsionaalsus), nt Graveerimine – Uuristab graveernõela, freesi, meisli vm tööriista abil kõva materjali (nt metall, kivi, klaas) sisse soovitud kujutise; Eriefektide seadmete kasutamine – Kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin, vahumasin), lähtudes kasutusjuhenditest; Finantstehingute 5 teostamine – Teeb finants- või äritehinguid, nt väljastab müügiarveid või ostutellimusi, teeb rahaülekandeid.
Nii nagu ametite registris, on ka oskuste registris esitatud tegevuste sünonüümid, et hõlbustada oskuste leidmist. Näiteks rahastajate leidmine = sponsorite leidmine, sponsorite kaasamine, toetuse leidmine, ressursside leidmine.
Millal oskuste süsteem avalikkusele kättesaadavaks muutub?
Oskuste registri tööversioon on olnud Kutsekoja kodulehel kättesaadav juba alates 2023. aasta algusest (vt https://www.kutsekoda.ee/oskused-2/), seda on huvilised saanud testida ja kommenteerida. Oskuste süsteemi täisversioon on veebis kasutamiseks väljas alates 2024. aasta maikuust aadressil www.oskused.ee.
Mis kujul on oskuste süsteem kättesaadav?
Veebis aadressil www.oskus.ee, registrid on csv-failina alla laaditavad. Infosüsteem on kasutatav ka mobiiliversioonina.
Kas oskuste süsteemis esitatud andmed on lõplikud ja muutumatud?
Andmed on pidevas muutumises, kuna lisandub ameteid ja sedakaudu tuleb juurde ka oskusi. Ometi uuendatakse registreid vaid teatud aja tagant. Pärast avalikustamist hoitakse registreid muutumatuna 1 aasta, seejärel on planeeritud 5-aastane intervall.
Missugused edasiarendused ootavad ees?
Oskuste süsteemi 1. etapp (ametite ja oskuste register) saab avalikuks 2024. aasta maikuus.
Oskuste s üsteemi teenuste keskkond (mh oskusprofiilide koostamine ehk oskuste komplekteerimine) alates 2024. aastast.
Oskuste süsteemi analüüsi keskkond (andmete süntees, ülevaated, modelleerimine jm) alates 2025.