Vesiviljeleja
Vesiviljeleja kasvatab kalu, karpe, vähke, vetikaid ja teisi veetaimi, kasutades tehnoloogiat, mis suurendab toodangut. Tema peamine tööülesanne on kalade ja vähkide kasvatamiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Vesiviljeleja tagab veeorganismidele vajaliku elukeskkonna näiteks tiigis või basseinis, samuti tagab vajalikud söödad, haiguste ennetamise ja ravi ning veeorganismide taastootmise. Ta kavandab, juhib ja koordineerib vesiviljeluse toomisprotsesse, korraldab igapäevatööd ning vajaduse korral juhendab teisi töötajaid. Lisaks osaleb tehnoloogiliste uuenduste tasuvusanalüüsi koostamises ja kasutuselevõtus. Kalakasvatus, akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, tegeleb peamiselt toidukala kasvatamisega. Valdkond hõlmab ka looduslike veekogude varustamiseks noorkalade kasvatust, et tugevdada olemasolevat asurkonda või taastada hävinenud kalapopulatsioone nagu ka silmailuks kasvatavad akvaariumi‑ või tiigikalad. Tema peamine tööülesanne on kalade kasvatamiseks liigile omase kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada parimat veekvaliteeti ning kalade juurdekasvu. Kalakasvatus on sarnane mõne teise põllumajandusharuga – on põhikari, noorkari ja sugukari. Hooajaliselt varutakse toiduks või kalabaasi täiendamiseks kalamarja. Töötamine kalakasvatuses eeldab austavat suhtumist loodusesse. Tööd leidub kalakasvatusega tegelevates ettevõtetes, võib hakata ka ise ettevõtjaks. Samuti saab tegeleda teadus‑ ja arendustööga, või looduslike varude taastamisega, kui soovitakse tõsta kalade populatsiooni jõgedes, järvedes, meres.
Töötajate arvu muutus
Stabiilne
Töötajate arv
80
Brutopalk
1400 €
Hariduslik ettevalmistus
Erialane kutseharidus, töökohal omandatud kutseoskused
Hea teada
- Tehnoloogiarikas töökeskkond
- Füüsiline töö
- 24/7 tähelepanu vajadus ehk töö toimub vahetustes.
- Töötingimused. Töö peamiselt niisketes siseruumides. Töö võib kasvatustehnoloogiast tulenevalt olla hooajaline. Vajaduse korral töötab kalakasvataja puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal. Tööohutuse nõuetest tulenevalt on peamised riskid seotud erinevate mehhanismide ning kala käitlemis‑ ja töötlemisvahendite kasutamisega.
- Töövahendid: kaalud, kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste näitajate jälgimisseadmed, kalapumbad, kalasorteerid, loendurid, haudeaparaadid, transpordivahendid (konteinerid), laborivahendid (mikroskoop, kausid jne), kala esmakäitlemiseks vajalikud riistad ja pakkevahendid, kasvanduses kasutatav tarkvara