Ametid

Vedurijuht juhib rongi, järgides raudtee‑ ja liikluseeskirju, rongigraafikut, rongijuhi käsiraamatut ja muid juhiseid. Vedurijuht kontrollib enne sõitu veduri tehnilist seisukorda ja veeremi koosseisu ning teavitab raudteejaama või raudtee‑ettevõtja töötajaid avastatud riketest või puudustest. Vedurijuht jälgib rongi liikumist ja veeremi seisundit sõidu ajal ning rakendab vajalikke meetmeid rongi ohutuks peatamiseks, liikumise jätkamiseks ja avariide ärahoidmiseks. Lisaks täidab ta rongi dokumente ja annab aru rongi liikumisest, riketest, õnnetustest või muudest olulistest sündmustest. Ta peab järgima ettenähtud marsruute ja hoidma kontrolli rongi kiiruse üle, et tagada ohutu sõit. Lisaks sellele võib vedurijuht osaleda ka kaubaveo või erivedude korraldamises ning dokumentatsiooni täitmisel. Õiguse töötada vedurijuhina annab vedurijuhiloa eksami (teooria) ja sertifikaadieksami sooritamine. Lisasertifikaadi saamiseks tuleb läbida sertifikaadiväljaõpe ja sooritada sertifikaadieksam asjaomast tüüpi rongi juhtimiseks ning raudteeinfrastruktuuri tundmiseks. Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne vedurijuhiloa kehtivusaja lõppu tuleb vedurijuhil vedurijuhiloa uuendamiseks sooritada vedurijuhieksam. Vedurijuhi üldkoolituse saamiseks peab isik olema vähemalt 20‑aastane ning keskharidusega. Ta peab vastama tervise‑ja keelenõuetele. Töö nõuab lisaks tehnilistele teadmistele ka füüsilise koormuse taluvust, pinge‑ ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, suhtlusoskust ja koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Valmiva Rail Balticu kasutamiseks peab vedurijuht olema valmis ümberõppeks, et omandada uue liiklusjuhtimissüsteemi käsud.

• Töötingimused. Vedurijuhid töötavad enamasti reisijate või kauba veole suunatud ettevõtetes, aga ka nt kaevanduses. Tema tööaeg sõltub töö iseloomust ja rongide liiklusgraafikust, seetõttu tuleb töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Töö on vahelduvate tööülesannetega, toimub peamiselt liikuvas rongiveduris või depoos. Võimalik on kokkupuude tervist kahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt).
• Töövahendid: isikukaitsevahendid, tööandja poolt väljastatud ja töötingimustele vastav tööriietus, raudteeveerem ja selle hoolduseks vajalikud käsitööriistad, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (nt signaallipud, käsilatern), pidurkingad

Töövaldkonnad