Ametid

Üldarst on arstiteaduse baasõppe läbinud erialase spetsialiseerumiseta esmatasandi arst, kes lahendab üldisi ja lihtsamaid või kriitiliselt kiireloomulisi terviseküsimusi (nt kiirabis) ning toetab sellega eriarstide (sh perearsti) tööd. Ta annab nõu igapäevaste tervisemurede korral (nt külmetus, kõhuvalu, pea- või liigesevalu), kirjutab välja igapäevasemate haiguste ravimiretsepte, tegeleb ennetustööga ja abistab patsienti muudes lihtsamates ja üldisemates terviseküsimustes. Üldarstil puudub küll ekspertsus ühest kitsamast tervisevaldkonnast, kuid teisalt peavad tal olema väga laialdased põhiteadmised ja oskused lahendamaks igat laadi tervisemuresid, puugieemaldamisest ja haava sidumisest vaimse tervise kriiside ja sünnitusabini välja. Erinevalt perearstidest ei tegele üldarstid inimese kui terviku kogu elukvaliteedi ning tervise suunamise ja parandamisega. Samuti ei või üldarstil olla oma patsiendinimistut. Pärast integreeritud arstiõpinguid saab arstitudeng üldarsti kutse ja loa töötada üldarsti või üldkirurgina. Seejärel on tal võimalus valida kas teadusliku suunitlusega doktorantuuri või praktiliste eriarstiõpingute ehk residentuuri vahel. Viimasel juhul on valida ligi 40 eriala vahel, mille õpingute nominaalne kestus on 3–5 aastat.

• Töötingimused. Üldarstid töötavad enamasti kas kiirabis või haiglates noorem- või valvearstina; hooldekodudes, vanglates, töötervishoiuasutustes; aga ka polikliinikutes, tervisekeskustes ja eratervishoius nt perearsti meeskonnaliikme või asendajana. Samuti võivad nad töötada nt riigiasutustes ametniku või eksperdina. Tavaliselt on üldarstil patsientide vastuvõtuks eraldi kabinet või vastuvõturuum. Osa üldarste teevad ka kaug- ehk digivastuvõtte. Erapraksises ja polikliinikus toimub töö üldjuhul tavapärastel tööaegadel eelbroneeringu alusel. Haiglas töötatakse vahetustega igal ajal ning ilma eelneva broneeringuta. Töökohast sõltumata kannavad üldarstid oma tööandja vormiriietust. Ambulatoorses vastuvõtus töötava üldarsti töö on rahulikum ja päev etteaimatavam. Tavaliselt on ühe patsiendi teenindamiseks ette nähtud kindel kellaaeg ja ajahulk (15–20 minutit). Kiirabis ja EMO-s töötava üldarsti töös esineb aga sageli kiiret reageerimist nõudvaid ja adrenaliinirohkeid ootamatuid olukordi ning lühikese aja jooksul võib teenindamist vajada suur hulk patsiente. Samuti toimub kiirabiarsti töö suuresti kas kiirabiautos, patsiendi kodus või mujal sündmuskohal, sh iga ilmaga välitingimustes. Kiirabiarstide töömaht suureneb märgatavalt siis, kui teistel arstidel vastuvõttu parasjagu ei toimu: öösiti, nädalalõppudel ning pühade ja puhkuste ajal.
• Karjäärivalikud: eriarst (arst-resident), doktor

Töövaldkonnad