Ametid

Spordikohtunikud töötavad rohkem kui sajal spordialal ja igal alal on oma kohtupidamise spetsiifika. Spordikohtunik peab konkreetse spordiala reegleid peensusteni tundma ja tal peab olema sellel alal õigusemõistmiseks vastav kvalifikatsioon. Eestis korraldavad spordikohtunike väljaõpet ja litsentseerimist spordialaliidud. Spordikohtunike peamine ülesanne on spordivõistluse tähelepanelik jälgimine, erapooletu kohtumõistmine ja vahel ka võistluse juhtimine. Olenevalt spordialast tuleb tal kas hinnata soorituskvaliteeti ja stiili (nt iluuisutamine, võimlemine, tantsusport) või tagada reeglitepärasus ja fikseerida tulemused (nt kergejõustik, motosport, pallimängud). Reeglite rikkumise või muu takistuse korral langetab kohtunik kiirelt otsuse, kuidas jätkata (ajavõtu peatamine, sportlase hoiatamine, karistamine, võistluselt kõrvaldamine vmt). Spordikohtuniku tööst sõltuvad otseselt sportlaste tulemused ja võistluse lõpptulemus. Seetõttu on kohtuniku olulisim isikuomadus tugev õiglustunne, et säilitada erapooletus ja usaldusväärsus igasugustes võistluslikes olukordades. Lisaks on väga tähtsal kohal hea keskendumisvõime, kiire otsuste langetamine ja suutlikkus jääda rahulikuks ka pingelistes olukordades. Mõnel alal (nt korvpall, jalgpall, jäähoki) on kohtunikuna töötamise eelduseks ka füüsiliste katsete sooritamine. Kohtunikud peavad end pidevalt täiendama, et olla kursis uuendatud reeglite ja tehnoloogiatega (nt videokohtunikusüsteemid, ajamõõteseadmed). Kogenud kohtunikud võivad hiljem tegutseda peakohtunike, koolitajate või kohtunikekogu liikmetena, osaledes spordiala arendamises ja reeglite täiustamises.

• Töötingimused. Spordikohtuniku töö on sageli hooajaline. Võistlused võivad kesta mõnest tunnist mitme nädalani ja aktiivne tööaeg võib olla kogu päeva lõikes, üksikutel spordialadel ka öösel (peamiselt ultrapikkade distantside korral). Töötingimused sõltuvad spordialast, võistluse iseloomust ja võistluse tasemest. Mõned kohtunikud tegutsevad peamiselt siseruumides (spordihallid, võimlad, ujulad), teised välitingimustes (staadionid, veekogud, mäed, rallirajad). Spordikohtunik peab arvestama rohke reisimisega nii Eestis kui ka välismaal, ja välialade puhul ka töötamisega erinevates ilmastikuoludes. Töötempo on võistluste ajal intensiivne ning nõuab pidevat valvsust ja füüsilist vastupidavust, sest paljud kohtunikud peavad terve võistluse vältel kas aktiivselt liikuma või seisma (nt jalgpalli‑, kergejõustiku‑ või veespordialadel). Mõnel alal (nt e‑sport, malesport) toimub töö aga rahulikumas, tehnoloogiliselt juhitud keskkonnas. Kohtunikud võivad töötada ka üksi, kuid sageli on nad kohtunikebrigaadi liikmed, kus igal liikmel on oma kindel roll: peakohtunik, liinikohtunik, ajamõõtja, punktilugeja, sekretär vmt. Paljudel spordialadel kannavad kohtunikud sportlastest eristavat vormiriietust (pallimängud, kergejõustik, võitlussport), kuid on ka neid, kus piisab viisakast neutraalsest riietusest (mõttesport, kulturim, tantsusport). Spordikohtunikud töötavad sageli hobikorras või lisatööna muu töö kõrvalt. Kõrgematel tasemetel (nt rahvusvahelistel või profivõistlustel) on võimalik teenida tasu, mis sõltub võistluse tasemest ja ametipositsioonist.
• Karjäärivalikud: peakohtunik, vahekohtunik ehk arbiter (arbiiter)

Töövaldkonnad