Ametid

Sõdur

Amet pakub huvi

Sõdur on reamehe või kaprali auastmes tegevväelane, kes käsitseb kindlat relva, relvasüsteemi või muid sõjapidamiseks vajalikke vahendeid. Olenevalt väljaõppest võib ta olla spetsialiseerunud jalaväe, tankitõrje, miinipilduja, õhutõrje, suurtükiväe, pioneeri, tagalatoetuse või side erialale. Elukutseline sõdur on teenistuses elukutselistest kaitseväelastest koosnevas kiirreageerimisvõimega Scoutspataljonis ja osaleb välisoperatsioonidel. Sõdurina töötamiseks peab olema läbitud ajateenistus. Sõdur töötab tavaliselt laskuri ametikohal, täites lahinguülesandeid üksikvõitlejana jao koosseisus. Sõjaolukorras on sõduri peamine ülesanne osaleda lahingutegevuses ja täita erialaülesandeid. Sõduri ülesanne rahuajal on väljaõppes osalemisega hoida head füüsilist vormi ja lihvida oma oskusi. Samuti osaleb ta taktikalistel õppustel, lahingu‑ ja tiirulaskmistel, hooldab oma varustust või täidab muid teenistuskohustusi. Samuti võib elukutseline sõdur osaleda välisoperatsioonidel. Sõduri töö oleneb tema üksusest ja ametikohast. Jalaväe sõdur on pigem keskendunud lahingutegevuses osalemisele ja jalaväe taktikale. Sideväelane või tagalaüksuse sõdur täidab toetavaid ülesandeid, näiteks loob sidet, jagab toitu, laskemoona või kütust. Elukutseline sõdur võib teenida Kaitseväe erinevates üksustes, peamiselt kiirreageerimisvõimega Scoutspataljoni koosseisus jalaväelasena või olla abiks teiste pataljonide tegevuses, samuti mere‑ ja õhuväes. Pataljonid asuvad Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Tapal ja Võrus. Samuti on elukutselisel sõduril võimalik osaleda välisoperatsioonidel. Sõduri karjäärivõimalused olenevad tema teenistuskäigust, kogemustest ja täiendusõppe läbimisest. Silmapaistva teenistusega ja end pidevalt täiendades võib saada kõrgema auastme ja ametikoha. Samuti loovad Kaitseväes nõutud vastutustundlikkus ja distsipliin sõdurile head tööväljavaated ka väljaspool Kaitseväge.

Hariduslik ettevalmistus

Põhiharidus ja sõduri baasõpe

Hea teada

  • Head edasiõppimis- ja karjäärivõimalused
  • Tasuta arstiabi, transport ja head sportimisvõimalused
  • Tööks peab olema läbitud ajateenistus
  • Elukutse eeldab head füüsilist vormi ja lahinguoskuste pidevat treenimist
  • Valmisolek töötada öösel ja puhkepäevadel
  • Füüsiliselt ja vaimselt pingeline töö
  • Ohtlik töö, vaja on täita ohutusnõudeid
  • Töötingimused. Sõdur töötab nii sise‑ kui ka välitingimustes. Samuti võib elukutseline sõdur teenida välisoperatsioonidel. Sõduri töö eeldab head füüsilist vormi ja palju liikumist eri maastikel igasuguse ilmaga. Väliõppused toimuvad aasta läbi ja ilmast sõltumata. Sel juhul peab sõdur magama, sööma ja töötama välitingimustes. Õppused ja tööülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad. Samuti võivad rasked ülesanded või lahinguolukorras tegutsemine olla vaimselt pingelised. Sõduri töö võib olla ohtlik, sest nii õppustel kui ka välisoperatsioonidel kasutatakse laskemoona ning toimuvad laskmised, lõhkamised ja plahvatused. Ohust hoidumiseks peab sõdur rangelt järgima ohutusnõudeid ja täitma ülema käsku. Tegevteenistuses sõduri tööaeg on üldjuhul 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Õppustel, välisoperatsioonidel ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tööaeg olla piiramata. Samuti tuleb sõduril vajaduse korral valmis olla tööks öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Sõdurid saavad vastavalt ametikohale kindlat põhipalka. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või õppustel osalemise eest. Sõdur saab aastas 35 päeva põhipuhkust. Samuti võib sõdur saada erakorralist puhkust näiteks välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel. Lisaks on sõduril võimalik saada Kaitseväe kaudu tasuta arstiabi, sh hambaravi, elamisvõimalusi kasarmus ja häid sportimisvõimalusi. Sõduril on õigus saada töövõimetuspensioni, kui ta kaotab teenistuskohustuste täitmisel töövõime. Tegevteenistusse ei saa astuda isik, kes on kuriteo eest karistatud, erakonna, volikogu või Riigikogu liige või soovib kandideerida valimistel. Sõdurile kehtivad füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded. Sõdur peab aastas läbima vähemalt korra üldfüüsilised katsed, milles tuleb teha toenglamangus kätekõverdusi ja istessetõuse ning joosta aja peale 3,2 km. Vajalikud nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja. Tervisenõuetele vastavust hindab arstlik komisjon sõduri teenistusse asudes ja korrapäraselt iga kolme aasta tagant. Sõdur kannab vormi, mille ta saab tööandjalt. 
  • Karjäärivalikud: jalaväe sõdur, sideväelane, tagalaüksuse sõdur, ohvitser, allohvitser
Rohkem lisainfot

Vajalikud oskused

Keeleoskusinglise keel, eesti keel
49Enesejuhtimisoskused
  • 49Enesejuhtimisoskused
    Väärtustest lähtumine
    Teiste eest seismine
    Teiste abivajaduse märkamine
    Näita veel (46)
    14Tehnilised oskused
  • 14Tehnilised oskused
    Sõiduki juhtimine
    Navigatsiooniseadme kasutamine
    Asukoha määramine
    Näita veel (11)
    7Mõtlemisoskused
  • 7Mõtlemisoskused
    Kontseptuaalne mõtlemine
    Eneserefleksioonioskus
    Rakenduslik mõtlemine
    Näita veel (4)
    6Lävimisoskused
  • 6Lävimisoskused
    Funktsionaalne lugemisoskus
    Juriidilise teksti mõistmine
    Erialakeele oskus
    Näita veel (3)
    3Haldamisoskused
  • 3Haldamisoskused
    Hoiatus- ja signaalsüsteemide kasutamine
    Tingmärkide lugemine
    Kaardi lugemine
    3Heaolu tagamise oskused
  • 3Heaolu tagamise oskused
    Objekti turvalisuse tagamine
    Kiirreageerimine
    Evakueerimine
    2Õpetamis- ja juhendamisoskused
  • 2Õpetamis- ja juhendamisoskused
    Sotsiaalselt haavatavate inimeste kaitsmine
    Ettevõtlikkuse julgustamine
    1Juhtimisoskused
  • 1Juhtimisoskused
    Riigikaitseliste liikumisstrateegiate kasutamine
    1Tervishoiuoskused
  • 1Tervishoiuoskused
    Esmaabi andmine
    1Käitlemisoskused
  • 1Käitlemisoskused
    Osandamine

    Töövaldkonnad

    Kaitse ja turvalisus
  • Uuendatud: 3.12.2024

    Küpsised

    Lehekülg kasutab küpsiseid.