Piirivalvur
Piirivalvur teeb piirikontrolli piiripunktides, näiteks Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis, Tallinna Lennujaamas jm või patrull‑ ja vaatlustegevust piiripunktide vahelisel alal. Piirivalvur kontrollib piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid ning dokumente. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama reisidokumendid ja vajaduse korral vastama küsimustele. Kui kõik on korras, saavad nad piirivalvurilt loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida ebaseaduslikku Schengeni viisaruumi sisenemist ja avastada võimalikke rikkumisi, nõuab piirivalvuri töö pidevat valvsust ja põhjalikkust. Piirivalvuri ülesanded kordonis on patrull‑ ja vaatlustegevus ning piirivahejuhtumitele reageerimine. Riigipiir on valvatud ka piiripunktide vahelisel alal – piirivalvur valvab, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukiga, merepiiril piirivalve ujuv‑ ja lennuvahenditega. Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, näiteks võltsdokumentide avastamine, ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja illegaalselt Eesti Vabariigis viibivate isikute kinnipidamine, võitlus narko‑, relva‑ ja inimkaubandusega ning salakaubaveo tõkestamine. Peale selle on piirivalvuri ülesanded merereostuse avastamine ja likvideerimine ning otsingu‑ ja päästetööd merel ja piiriveekogudel.
Hariduslik ettevalmistus
Keskharidus ja erialane ettevalmistus
Hea teada
- Uued tehnoloogilised lahendused
- Õppuritele makstakse stipendiumi
- Taustakontrolli nõue
- Töö nii sise- kui ka välitingimustes
- Töö eeldab otsustus- ja vastutusvõimet
- Töötingimused. Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (kordonid, piiripunktid) kui ka vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal, piiripunktid). Et Eesti välispiiriks on ka territoriaalmere piir, siis töötavad piirivalvurid ka sadamates rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides ning merel välispiiri valvavatel piirivalvelaevadel ja ‑kaatritel, millega päästetakse ka inimelusid ning likvideeritakse merereostust. Töö on vahetustega, mille pikkus varieerub 8‑tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalvurid töötavad tööpäevadel kella 8–17. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumente kontrollitakse peale vaatluse spetsiaalsete kontrollivahenditega, piiriseiret tehakse radarite jm vaatlustehnikaga, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvurid töötavad vajaduse korral ka teenistuskoertega, keda kasutatakse patrullimisel ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks. Piirivalvur kannab teenistuses olles alati vormirõivastust ning vajaduse korral on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat. Piirivalvuri töö on huvitav ja nõuab palju suhtlemist. Tuleb ette rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale, sh kokkupuude kriminaalide või terrorismiga. Ebaseaduslike piiriületuste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilise jõu ja relva kasutamist, seetõttu peab piirivalvur olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel. Teenistusse võetakse 19‑aastaseks saanud, vähemalt keskharidusega Eesti kodanikke, kes valdavad eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses ning vastavad politseiametniku kutsesobivuse nõuetele. Teenistusse võtmiseks peab isik olema füüsiliselt ettevalmistuselt võimeline täitma talle pandud kohustusi. Seda kontrollitakse regulaarselt füüsiliste katsetega. Samuti peab ta sobima terviseseisundi poolest. Tuleb läbida terviseuuringud ja esitada arsti kinnitatud tervisetõend.
- Karjäärivalikud: vanempiirivalvur, piirivalve kiirreageerija, koerajuht, dokumendiekspert, migratsioonijärelevalve vaneminspektor, piirivalve välijuht, juhtivpiiriametnik, vanempiiriametnik