Ametid

Õpilasnõustaja eesmärk on pakkuda õpilaste arenguks ning õppetöö, vaimse tervise probleemide ja isikliku eluga toimetulekuks koolipoolset tuge. Selleks kaasatakse vajaduse korral nii õpilase vanemaid, koolitöötajaid kui ka teiste erialade spetsialiste. Lisaks nn tavaõpilaste toetamisele koordineerib õpilasnõustaja ka haridusliku erivajadusega õpilaste õppe‑ ja kasvatustööd, sh korraldab õpilaste arengut puudutavat koolisisest meeskonnatööd. Peale õpilaste toetab õpilasnõustaja vajaduse korral ka koolitöötajaid ja vanemaid, tegeleb oma töövaldkonnas ennetus‑, koolitus‑ ja teavitustööga, ning kui koolis puudub eraldi karjäärinõustaja, on õpilastele abiks ka karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel ning koordineerib karjääriplaneerimise tegevust koolis. Õpilasnõustaja teeb tihedat koostööd mentorite, aineõpetajate ja kooli juhtkonnaga, aga vajaduse korral ka teiste haridus‑ ja meditsiiniasutustega ning sotsiaalhoolekandesüsteemiga, suunates õpilasi, töötajaid ja vanemaid vajaduse korral abisaamiseks sinna. Kuna õpilasnõustajad puutuvad oma töös sageli kokku emotsionaalselt tundliku teabega, on väga olulisel kohal teiste inimeste privaatsuse ja andmete konfidentsiaalsuse tagamise võime, et mitte niigi problemaatilisi olukordi eskaleerida.

• Töötingimused. Õpilasnõustajad töötavad üldharidus‑, kutse‑ ja kõrgkoolides. Nende tööaeg kattub enamasti kooli lahtiolekuaegadega. Tavaliselt töötavad nad 40 tundi nädalas ja puhkus on koolitöötajale kohaselt 56 kalendripäeva (enamasti suvel). Õpilasnõustajale on vastuvõttudeks eraldatud individuaalset nõustamistegevust toetava sisustusega vaikne kabinet, ent vahel on vaja külastada ka tunde või kooliväliseid üritusi, et jälgida õpilaste omavahelist tegevust ja suhete dünaamikat.
• Spetsialiseerumised: õpilasnõustaja-psühholoog, õpilasnõustaja-karjäärispetsialist (karjääriõppe koordinaator), õpilasnõustaja-sotsiaalpedagoog