Ametid

Õmblejad valmistavad eri liiki rõivaid, kodutekstiile ja muid tooteid, nt pehmet mööblit. (Karusnahksete toodete õmblejaid nimetatakse köösneriteks). Õmbleja ülesanne on peamiselt tekstiilist või nahast detailid omavahel ühendada, kasutades selleks õmbluseks tarvilikke masinaid ja seadmeid. Suuremates õmblusettevõtetes töötavad õmblejad tsehhides ja teevad liinitööd. Moeateljees töötades on õmbleja ülesanded mitmekesisemad. Põhiülesanded on detailide traageldamine ja kokkuõmblemine, väikeste lisadetailide väljalõikamine, liimiriide väljalõikamine ja ühendamine detailidega, lihtsamad pressimisoperatsioonid ning parandustööd. Oma töös juhindub õmbleja enamasti meistri antud korraldustest, ateljees töötades rätsepa või juurdelõikaja omadest.

• Töötingimused. Õmblejad töötavad enamasti tekstiili‑, rõiva‑ või mööblitööstuses ning ateljeedes. Töö toimub siseruumides, enamasti 8 tundi päevas, olenevalt ettevõttest ka kahes vahetuses. Õmblusettevõttes võib töökeskkond olla tavalisest mürarikkam ja õmblusmasinatest tekkinud soojuse tõttu ka kõrgema temperatuuriga (22–26 °C). Seal võib olla tekstiilitolmu ja viimistlusvahendite aure, mistõttu võib vahel olla vajadus kanda kaitsemaski. Tööstuses töötavale õmblejale võivad istuv töö, käte sundasend töölaual või masinal ja monotoonsed tööliigutused põhjustada käte ja õlgade ülepingesündroomi. Täpse töö tõttu lasub ka silmadel suurem koormus. Ateljees töötades tööstusmüra ega kangatolmu ei ole. Samuti ei ole töö pidevas sundasendis, sest tööülesanded vahelduvad ning nõuavad erinevaid töövõtteid ja ‑asendeid. Kokkupuude keemiliselt töödeldud materjalidega võib tundlikel inimestel põhjustada allergiat.
• Karjäärivalikud: kergrõivaste õmbleja, spordi- või ülerõivaste õmbleja, korsettide ja trikoode õmbleja, naha- ja karusnaha õmbleja, meditsiini- ja tehnikatoodete õmbleja, kodutekstiili õmbleja, rõivalisandite õmbleja, õmbleja-õmblustoodete termotöötleja, pehme mööbli õmbleja, individuaalõmbleja, tööstusõmbleja, köösner

Töövaldkonnad