Ametid

Ohvitser on juhtival ametikohal tegevväelane, kes juhib oma üksust lahingus, vastutab alluvate lahinguvalmiduse, distsipliini ja väljaõppe eest. Ohvitser on ühtlasi oma üksuse mentor, kes on oma teenistusega alluvatele eeskujuks. Ohvitseri teenistuskogemust ja väljaõpet näitab auaste. Enamiku riikide sõjaväes algavad ohvitseri auastmed nooremleitnandiga, kõrgeim auaste on kindral. Kõrgema auastmega kaasneb ka suurema vastutusega teenistuskoht. Ohvitserid jagunevad noorem‑, vanem‑ ja kõrgemateks ohvitserideks. Nooremohvitserid on lipnik, nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid on major, kolonelleitnant ja kolonel, kõrgemad ohvitserid on brigaadikindralist kindralini. Maaväes juhivad rühma tavaliselt leitnandid või nooremleitnandid. Kompaniiülem, kes juhib kuni 250 alluvat, võib olla leitnant või kapten. Kolonelleitnant juhib pataljoni, kuhu kuulub kuni 800 alluvat ning kolonel brigaadi, kuhu kuulub kuni 5000 kaitseväelast. Teenistus ohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ja tegevusi, osaleda õppustel ja välisoperatsioonidel, vajaduse korral täita ka rutiinseid ülesandeid. Ohvitseri üks ülesanne on oma valdkonda või üksuse tegevust kavandada ja juhtida. Konkreetsemad ülesanded olenevad väga palju ametikohast, üksusest ja ka väeliigist. Maaväeohvitser juhib maaväe allüksuse tegevust ning tagab selle lahinguvalmiduse. Maaväeohvitser vastutab enamasti jalaväeüksuste tegevuse eest, kuid maaväe alla kuuluvad ka näiteks pioneerid, õhutõrje ja suurtükivägi. Olenevalt ametist võib maaväeohvitser juhtida oma üksust või täita spetsialisti tööülesandeid. Mereväeohvitser juhib oma üksuse igapäevast teenistust laeval või kaldabaasis. Olenevalt ametist ja auastmest võib ta olla spetsialiseerunud taktika või tehnika erialale. Taktikaohvitser on meresõiduspetsialist, kes juhib laeva ja selle meeskonda. Tehnikaohvitser tunneb põhjalikult laeva ehitust ning selle seadmeid. Õhuväeohvitser juhib üksuse tegevust õhuseire ning lennunduse valdkonnas. Lennuväljakäitajaks spetsialiseerunud ohvitser tagab kõigi lennundusega seotud üksuste tõrgeteta koostöö lennuväljal. Radari‑ ja sideinsenerist ohvitser vastutab radari‑ ja sidesüsteemide töö eest ning oskab kasutada lennunduses rakendatavaid side‑, radari‑ ja infotehnoloogiasüsteeme. Riigi kaitsmiseks valmisoleku tagamise ja ajateenijate väljaõpetamise kõrval on Kaitseväes ja Kaitseliidus tarvis ka arste, juriste, tehnikuid, insenere ning teiste erialade esindajaid. Olenevalt tööülesannetest puutub ohvitser kokku erinevate kaitseväe masinate, seadmete ja relvadega. Konkreetsed töövahendid sõltuvad palju ka ametikohast. Näiteks õhuväelased kasutavad radarijaamu ning suurtükiväelased suurtükke. Staabiohvitserid kasutavad töös enamasti arvutit. Ohvitserile kehtivad füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded.

• Töötingimused. Ohvitserid töötavad Kaitseväe või Kaitseliidu staapides või väljaõppega tegelevates üksustes. Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu peastaabid asuvad Tallinnas, siis väljaõppeüksused ja Kaitseliidu malevad ning teised asutused paiknevad üle Eesti. Suurem osa tegevteenistuses olevatest ohvitseridest osaleb vähemalt korra oma teenistuse jooksul rahvusvahelisel operatsioonil või teenib NATO staapides välismaal. Kindlel põhipalk. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või ka õppustel viibimise eest. Teenistus tähendab tegevust nii staabi‑ kui ka klassiruumides, väliõppustel ja välisoperatsioonidel. Kaitseväe väliõppusi korraldatakse aasta ringi ilmast sõltumata. Teenistus mere‑ või õhuväes tähendab pikka aega merel viibimist või töötamist seiresüsteemidega ja teenistust rahvusvahelistes üksustes. Ohvitser kannab vormi, mille ta saab tööandjalt. 
• Karjäärivalikud: nooremohvitser, vanemohvitser, kõrgem ohvitser

Töövaldkonnad