Ametid

Korstnapühkija peamisteks tööülesanneteks on kütte‑ ja ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontroll ja puhastamine erinevates hoonetes. Korstnapühkija tutvustab elanikele kütteseadmete hooldamise nõudeid ja ohutut kasutamist ning teavitab Päästeametit avastatud puudustest. Vajaduse korral osaleb ta meeskonnatöös. Ta vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest. Ta dokumenteerib küttesüsteemi seisukorra ja informeerib süsteemi valdajat. Alates 1. juulist 2020 peavad korstnapühkijad kandma kõik küttesüsteemidega seotud tegevused Eesti küttekollete digikaardile, mida haldab Päästeamet. Kõrgema taseme korstnapühkijad hooldavad ka üldkasutatavate hoonete küttesüsteeme, teevad eksperthinnanguid ja arendavad valdkonda.

• Töötingimused. Korstnapühkija töötab nii sise‑ kui ka välitingimustes, kõrgustes ja erinevates ilmaoludes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Korstnapühkija peab olema füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga. Korstnapühkija peab olema läbinud vajalikud täienduskoolitused, näiteks tuleohutust, gaasiseadmete ohutust ja eksperdihinnangu koostamist käsitleva koolituse. Korstnapühkimisteenust osutaval isikul peab olema korstnapühkija kutsetunnistus. Korstnapühkimise tööd tehakse sageli kõrvaltööna, näiteks ehituse (sh pottsepa) või päästetööde kõrvalt. Korstnapühkija järgib korstnapühkija kutse‑eetikat ja esteetikat ning kannab tööülesannete täitmisel korstnapühkijale ettenähtud riietust. Korstnapühkija veendub, et korstnale on tagatud ohutu ligipääs. Ta võtab tööohutusnõudeid arvestades katusele kaasa ainult vajaminevad töövahendid ning kasutab turvavarustust. Hindab töökeskkonda ning riskide ilmnemisel teavitab sellest töö tellijat ja keeldub teenuse osutamisest.
• Karjäärivalikud: meisterkorstnapühkija

Töövaldkonnad