Koolipsühholoog
Amet pakub huvi
Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. Ta hindab arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, nõustab õppureid, lapsevanemaid ja õpetajaid. Olenevalt õpilase probleemist võib tekkida vajadus teha koostööd teiste erialade spetsialistidega, näiteks sotsiaalpedagoogid, KOV‑i sotsiaal‑ ja lastekaitsetöötajad, lastepsühhiaatrid jt. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel.
Töötajate arv
230
Brutopalk
2100 €
Hariduslik ettevalmistus
Magistrikraad psühholoogias, sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse
Hea teada
- Tartu Ülikoolis õpetatakse koolipsühholoogia valikaineid paaris aastal sisseastunuile
- Vastutusrikas ja ühiskonnas väärtustatud amet
- Suur läbipõlemisoht
- Erialane täiendusõpe on kõrge osalemistasuga
- Pärast magistrikraadi omandamist tööle asudes makstakse lähtetoetust
- Töötingimused. Koolipsühholoogid töötavad eelkõige haridusasutustes: lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, mõned ka noorte nõustamis‑ ja karjäärikeskustes, õppenõustamiskeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises oma privaatses tööruumis, kus ta saab abivajaja, tema vanemate ja õpetajatega segamatult tegeleda. Üha levinum on videonõustamine veebi vahendusel. Koolipsühholoogi tööaeg on 40 tundi nädalas, millest pool on arvestatud vahetutele tööalastele kontaktidele. Koolipsühholoogil on õigus ise oma tööaega jaotada, kuid üldine soovitus on mitte teha üle viie nõustamissessiooni päevas. Harilikult on neil pikk puhkus (56 päeva) ja teistmoodi töörežiim koolivaheaegadel.
- Töövahendid: arvuti, mobiiltelefon, erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, psühholoogilised hindamisvahendid (nt testid, küsimustikud jne), hindamist ja sekkumist toetavad abivahendid (nt kunstitarbed, mänguasjad jms)
Rohkem lisainfot
Kus õppida
Tutvu uuringutega
Kutsestandardid
Vajalikud oskused
Keeleoskuseesti keel B2, nõustamiskeel C1
28Enesejuhtimisoskused
28Enesejuhtimisoskused
Väärtustest lähtumine
Võrdne kohtlemine
Mitmekesisuse austamine
Näita veel (25)
25Lävimisoskused
25Lävimisoskused
Suhete loomine ja hoidmine
Usaldusliku suhte loomine
Suhtlemisoskus
Näita veel (22)
17Õpetamis- ja juhendamisoskused
17Õpetamis- ja juhendamisoskused
Õpikeskkonna kujundamine
Probleemõppe rakendamine
Teiste toetamine ja arendamine
Näita veel (14)
14Hindamis- ja uurimisoskused
14Hindamis- ja uurimisoskused
Uurimisprobleemi püstitamine
Vaatlemine
Intellektuaalsuse hindamine
Näita veel (11)
7Ohutuse, turvalisuse ja päästeoskused
7Ohutuse, turvalisuse ja päästeoskused
Vägivallatagajärgede märkamine
Vägivaldsusele kaldumise märkamine
Enesevigastamise märkamine
Näita veel (4)
4Mõtlemisoskused
4Mõtlemisoskused
Analüütiline mõtlemine
Tõenduspõhisele teabele tuginemine
Seostamine
Näita veel (1)
4Teabe käitlemine
4Teabe käitlemine
Teabe levitamine
Probleemist teavitamine
Uuringutegevuse dokumenteerimine
Näita veel (1)
4Tervishoiuoskused
4Tervishoiuoskused
Vaimse tervise seisundi hindamine
Käitumismustrite hindamine
Individuaalteraapia tegemine
Näita veel (1)
2Juhtimisoskused
2Juhtimisoskused
Projekti jätkusuutlikkuse tagamine
Ennetustegevuste läbiviimine
2Tehnilised oskused
2Tehnilised oskused
Personaalarvuti kasutamine
Isikliku töökeskkonna ettevalmistamine
1Heaolu tagamise oskused
1Heaolu tagamise oskused
Erivajadusega laste toetamine
32Lisaoskused
32Lisaoskused
Ideede genereerimine
Juhtimise eest vastutamine
Valdkonna arengusse panustamine
Näita veel (29)
Töövaldkonnad
Haridus ja teadus
Tervishoid
Uuendatud: 12.6.2026