Ametid

Keeletoimetaja toimetab raamatuid, artikleid, juhendeid, veebilehti ja muid tekste. Ta seisab hea teksti keelelise ja vormilise korrektsuse eest, aitab autoril korrastada tema mõtteid ja panna need lugejale sobivasse vormi. Ühtlasi on ta justkui proovilugeja ja ka hea keelekasutuse edendaja. Keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajaduse korral sõnastab ta laused ümber, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed. Ta parandab sõnajärge ja ‑valikut, õigekeelsus‑, stiili‑ ja loogikavead, kontrollib terminite õigsust, teksti ülesehituse loogilisust ning ühtlustab oskussõnavara kasutamist. Ta kontrollib ka fakte ja teeb ettepanekuid teksti ülesehituse kohta. Sageli hõlmab keeletoimetamine ka tehnilist viimistlemist. Tõlketeksti toimetamine nõuab nii lähte‑ kui ka tõlkekeele tundmist. Tõlketekstide puhul tuleb toimetajal kontrollida tõlketeksti vastavust algtekstile. Tõlketeksti toimetaja teeb koostööd teksti autori või tõlkijaga ja (sisu)toimetajaga. Sisutoimetajal seevastu peab võrreldes keeletoimetajaga olema toimetatavast valdkonnast oluliselt laiem silmaring ja teadmised. Kasuks tulevad avar silmaring, suur lugemus, kiirus (usaldusväärne teave tuleb leida võimalikult kiiresti) ja valdkonnateadmised. Töö eeldab pidevat enesetäiendamist, täpsust, kannatlikkust, kohusetunnet, analüüsi‑ ja sünteesivõimet ning tähelepanu pisiasjade suhtes. Tavaliselt kuulub keeletoimetaja tööülesannete hulka ka puhtandil korrektuuri tegemine ja väljastusülevaatus, kuid suuremates tekste tootvates asutustes (nt ajalehetoimetused) võivad lisaks keeletoimetajatele töötada ka eraldi (keele)korrektorid või väljastusülevaatajad.

• Töötingimused. Keeletoimetajad töötavad palju iseseisvalt, aga koostööd tuleb teha teksti autori ja/või tõlkija, toimetaja ning küljendajaga. Võimalik töötada põhi‑ või kõrvaltööna, tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada oma osaühing, tehes sel moel lepingulisi töid. Enamik keeletoimetaja tööajast möödub arvutiekraani ees. Keeletoimetaja võib töötada nii kontoris (nt meediatoimetus, tõlkebüroo) kui ka kodus. Tööaeg oleneb eelkõige töökohast ja sellest, kas keeletoimetamist tehakse põhi‑ või kõrvaltööna. Tõlkebüroo keeletoimetaja töötab tavapärasel tööajal, päevalehe keeletoimetaja aga näiteks pärastlõunast hilisõhtuni. Kõrvaltööna keeletoimetatakse sageli õhtuti või nädalavahetuseti. Töökoormus võib olla periooditi väga kõikuv. Töö tekstiga arvutis või väljatrükil mõjub silmadele koormavalt. Istudes töötamine põhjustab eelkõige selja‑ ja kaelavaevusi.
• Karjäärivalikud: sisutoimetaja, tõlkija, keelekoolitaja, kommunikatsioonitöötaja

Töövaldkonnad