Ametid

Jahimeeste põhiülesanne tänapäeval on hoolitseda metsloomade eest, seirata nende tegevust ja piirata nende (sh võõrliikide) arvukust. Mõningal määral on säilinud veel ka metsloomaliha ja nahkade kogumise traditsioon. Väike osa jahimehi tegelevad ka hüljeste küttimisega merel. Jahi pidamiseks peab isikul olema nimeline jahitunnistus, mis antakse vähemalt 16‑aastasele isikule, kes on läbinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami ja relvaga jahipidamise soovi korral ka laskekatse. Jahikoera kasutamise korral peab ka koeral olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument. Ehkki jahti võib pidada vaid vabas looduses selleks ettenähtud piirkonnas, kutsutakse jahimehed appi ka asustusse või õnnetusse sattunud metsloomadega tegelemiseks ja muudel erandjuhtudel. Jahitegevust reguleerib Eestis jahiseadus.

• Töötingimused. Jahimeeste tööala on enamasti mets (hülgeküttidel meri) ja töö on suuresti hooajaline. Jahimehed peavad juhinduma Keskkonnaameti või konkreetse jahipiirkonna kasutaja kehtestatud küttimisaegadest ja ‑mahust. Suur hulk jahimehi teeb seda tööd vabatahtlikult muu töö kõrvalt ja kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, mis pole aga kohustuslik.
• Spetsialiseerumised: karusnahakütt , hülgekütt

Töövaldkonnad