Allohvitser
Allohvitseri töö oleneb tema üksusest ja ametikohast. Jalaväe allohvitser on keskendunud lahingutegevusele ja jalaväe taktikale. Sideväelane või tagalaüksuse allohvitser täidab toetavaid ülesandeid, näiteks loob sidet, korraldab toidu, laskemoona või kütuse jagamist. Olenevalt väljaõppest ja ülesannetest võib allohvitser olla relvaspetsialist, oma valdkonna spetsialist, nt instruktor, meedik, logistik või autolukksepp, või ülem, nt rühmavanem või jaoülem, kes juhib oma üksuse või valdkonna tegevust Kaitseväes. Teenistus allohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ning osaleda õppustel ja välisoperatsioonidel, vajaduse korral täita ka rutiinseid ülesandeid. Nooremallohvitser on maaväe, mereväe, õhuväe või jalaväe, õhutõrje, side, pioneeri jms erialase ettevalmistusega spetsialist jao või meeskonna struktuuris. Jaoülemana juhib vanemallohvitser umbes 11‑liikmelise üksuse tegevust. Ta on jao õpetaja ning vastutab jao kaitseväelise distsipliini, väljaõppe ja sisekorra eest ning on oma teenistusega alluvatele eeskujuks. Rühmavanemana toetab allohvitser ohvitsere üksuste väljaõppes ja lahingtegevuse planeerimises. Samuti võib allohvitser olla oma valdkonna spetsialist, näiteks õhuväes radarispetsialist, mereväes navigatsiooniallohvitser ja staapides administratiivseid ülesandeid täitev spetsialist, nt personalitöö, IT‑tugi jms. Riigi kaitsmiseks valmisoleku tagamise ja ajateenijate väljaõpetamise kõrval on Kaitseväes ja Kaitseliidus tarvis ka meditsiiniõdesid, tehnikuid, autojuhte, personalispetsialiste ja teiste erialade esindajaid. Olenevalt tööülesannetest puutub allohvitser kokku erinevate Kaitseväe masinate, seadmete ja relvadega. Konkreetsed töövahendid sõltuvad palju ka ametikohast. Näiteks õhuväelased kasutavad radarijaamu ning suurtükiväelased suurtükke. Staabiallohvitserid kasutavad töös enamasti arvutit. Allohvitserile kehtivad füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded.
Hariduslik ettevalmistus
Keskharidus, nooremallohvitseri kursused ajateenistuse jooksul, vanemallohvitseride põhikursus, lisaks täienduskoolitused
Hea teada
- Head edasiõppimis- ja karjäärivõimalused
- Elukutse eeldab head füüsilist vormi ja lahinguoskuste pidevat treenimist
- Valmisolek töötada öösel ja puhkepäevadel
- Füüsiliselt ja vaimselt pingeline töö
- Ohtlik töö, vaja on täita ohutusnõudeid
- Tööaeg üldjuhul 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi.
- 35 päeva põhipuhkust
- Tasuta arstiabi (sh hambaravi) Kaitseväe meditsiinikeskustes
- Õigus saada töövõimetuspensioni, kui ta kaotab teenistuskohustuste täitmise käigus töövõime
- Töötingimused. Allohvitserid töötavad Kaitseväe või Kaitseliidu väljaõppega tegelevates üksustes või staapides. Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu peastaabid asuvad Tallinnas, siis väljaõppega tegelevad üksused ja Kaitseliidu malevad ning teised asutused paiknevad üle Eesti. Suurem osa tegevteenistuses olevatest allohvitseridest osaleb vähemalt korra oma teenistuse jooksul rahvusvahelisel operatsioonil või teenib NATO staapides välismaal. Kindlel põhipalk. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või ka õppustel viibimise eest. Teenistus tähendab tegevust nii staabi‑ kui ka klassiruumides, väliõppustel ja välisoperatsioonidel. Kaitseväe väliõppusi korraldatakse aasta ringi ilmast sõltumata. Teenistus mere‑ või õhuväes tähendab pikka aega merel viibimist või töötamist seiresüsteemidega ja teenistust rahvusvahelistes üksustes. Allohvitser kannab vormi, mille ta saab tööandjalt.
- Karjäärivalikud: nooremallohvitser, vanemallohvitser