Keeletoimetaja toimetab raamatuid, artikleid, juhendeid, veebilehti ja muid tekste. Ta seisab hea teksti keelelise ja vormilise korrektsuse eest, aitab autoril korrastada tema mõtteid ja panna need lugejale sobivasse vormi. Ühtlasi on ta justkui proovilugeja ja ka hea keelekasutuse edendaja. Keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajaduse korral sõnastab ta laused ümber, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed. Ta parandab sõnajärge ja ‑valikut, õigekeelsus‑, stiili‑ ja loogikavead, kontrollib terminite õigsust, teksti ülesehituse loogilisust ning ühtlustab oskussõnavara kasutamist. Ta kontrollib ka fakte ja teeb ettepanekuid teksti ülesehituse kohta. Sageli hõlmab keeletoimetamine ka tehnilist viimistlemist. Tõlketeksti toimetamine nõuab nii lähte‑ kui ka tõlkekeele tundmist. Tõlketekstide puhul tuleb toimetajal kontrollida tõlketeksti vastavust algtekstile. Tõlketeksti toimetaja teeb koostööd teksti autori või tõlkijaga ja (sisu)toimetajaga. Sisutoimetajal seevastu peab võrreldes Keeletoimetajaga olema toimetatavast valdkonnast oluliselt laiem silmaring ja teadmised. Kasuks tulevad avar silmaring, suur lugemus, kiirus (usaldusväärne teave tuleb leida võimalikult kiiresti) ja valdkonnateadmised. Töö eeldab pidevat enesetäiendamist, täpsust, kannatlikkust, kohusetunnet, analüüsi‑ ja sünteesivõimet ning tähelepanu pisiasjade suhtes. Tavaliselt kuulub Keeletoimetaja tööülesannete hulka ka puhtandil korrektuuri tegemine ja väljastusülevaatus, kuid suuremates tekste tootvates asutustes (nt ajalehetoimetused) võivad lisaks Keeletoimetajatele töötada ka eraldi (keele)korrektorid või väljastusülevaatajad.

Küpsised